ESI (Essential Science Indicators, toim.) andmebaasi juuli alguses avaldatud ülevaates mahub Tartu Ülikool materjaliteadustes mõjukuselt maailma esimese ühe protsendi hulka.
Materjaliteadusega on Füüsika Instituudis (FI) tegeldud juba selle loomisest saadik. Ei ole võimalik uurida materjalide füüsikalisi omadusi neid ise tegemata. Alates Eesti taasiseseisvumisest on aga materjaliteaduslike uuringute osakaal järjepanu suurenenud. Eraldi struktuuriüksusena moodustati osakond 2008. aastal LoTe loomise käigus.
Kuigi pika ajalooga teaduskeskusi on maailmas palju, paistab Tartu silma oma innovatiivse mõtlemise poolest. “Tartus tehtavad tööd pälvivad palju tsiteeringuid, kuna on tehtud materjaliteaduse uutes, “kuumades” valdkondades, mis on tihedalt seotud Tartu füüsikute-keemikute alusuuringutega,” ütles Füüsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja Jaak Kikas. Tema sõnul on paljud teised uurimisasutused eelistanud jääda traditsioonilistemate valdkondade juurde
ESI andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu ja seda uuendatakse iga kahe kuu järel. Tartu Ülikool (TÜ) on materjaliteaduses artiklite järgi 585.kohal ning viidete poolest 612. kohal. Samas viidete poolest ühe artikli kohta saavutas ülikool 177. koha. Kogusummana mahubki Tartu Ülikool 1% parimate hulka. Materjaliteadustes moodustab selle ühe protsendi veidi üle 600 teaduskeskuse, maailmas on neid kokku vähemalt 60 000.
Eksootilistematest valdkondadest osalevad TÜ FI teadlased EURATOM-i (Euroopa aatomienergia ühenduse, toim) töös, mille eesmärgiks on termotuuma -ja tuumaenergeetika tehnloogiate arendamine. Eelmise aasta detsembris tulid nanotehnoloogid välja elektrivälja toimel läbilaskvust muutva klaasiga. Samas on polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo sõnul edukalt uuritud ka näiteks elektoraktiivseid polümeere, mille abil saab luua näiteks kunstlihaseid. Uue suunana liigutakse kosmosetööstusesse.
“Me ei suuda võistelda Hiina odava toodanguga ja kvantiteediga, kuid saame olla edukad just uute nutikate lahendustega, mida ettevõtted koostöös ülikooliga välja töötavad,” ütles Marco Kirm , Füüsika Instituudi teadusdirektor. Hea näitena toob Kirm Eesti Tudengisatelliidi EstCube-1 missioon, millega testitakse maailmas esmakordset elektrilise päikesepurje põhikomponente. Lisaks leiavad materjaliteaduse avastused rakendust ka märksa maalähedastemates rakendustes.
Näiteks võib tuua gaasisensoreid tootva firmaga EVIKON, mis kasutab oma toodangus FI teadlaste arendatud uusi gaasitundlike nanomaterjale. Veidi kuulsam on Massimiliano OÜ poolt koostöös Tartu Ülikooliga välja arendatud robotmannekeen. Samuti on näiteks elektritarvikuid müüva firmaga Welco Elekter, kes soovib koostöös TÜ-ga välja arendada uut tüüpi kokteilikõrre. Viimane oleks suuteline tuvastama kokteilide sees narkootilist ainet sealjuures värvi muutes.
Kirmi sõnul peab ESA-lt tellimuste saamiseks või ka näiteks ITER ehitust Euroopa poolt koordineerivalt organisatsioonilt peab olema Eesti firmadel konkurentsivõimeline toodang ja see on ka juba suuresti realiseerunud. “Et seda võimalust veelgi suurendada, tuleb firmade teha koostööd teadusarendusasutustega , et omada selliseid kaasaegseid ‘tarku’ tooteid, mida teistel pakkuda ei ole,” lisas Kirm.
ESI tunnustus tuli materjaliteaduse osakonnale heal ajal, kuna õppetööde rahade kokku hoidmiseks otsitakse abi mitmesugustest statistikatest. Kuid seni on olnud materjaliteaduse erialal sisseastumine ja täituvus kesine. Sellel aastal tundub olukord parem olevat – sisseastumisavaldusi laekus õppekavale 91.
Loe lisaks:
Tartu Ülikooli pressiteade
Leave a Reply