Teadusbuss ja Eesti Füüsika Selts kutsuvad Tartusse Tähe Perepäevadele, kevadisel koolivaheajal, laupäeval ja pühapäeval, 24.-25.märtsil. Tähe Perepäevad on kaks päeva uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida […]
Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine
Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. Antti Tamm (Tartu Observatoorium) avab astronoomia.ee-s värskete Nobeli preemia laureaatide ning nende uurimistöö […]
Kas neutriinod liiguvad valgusest kiiremini?
Tänane (23.09.2011) Postimees kirjutas viitega Reutersile “Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlasterühm teatas pöördelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. Füüsikute tehtud katsed näitavad, et aatomist väiksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt.” Füüsika portaal küsis asjale kommentaari CERN’is töötavalt Eesti füüsikult Andi Hektorilt: “Kirjutan seda kommentaari CERNis, Genfis, olles […]
Teadusbuss läheb AHHAA-le külla
Tartu Teadusfestivali raames teeb Teadusbuss kahel päeval külaskäigu sel aastal valminud AHHAA keskusesse. Teadusbussile omaselt ei jää külaskäik ilma kärtsu ja mürtsuta – teeme teatrit (teaduse oma ikka), säristame elektriga, ajame mulle ja udu jpm. Ja kõike seda TASUTA! Laupäeval (24.09.2011) on Teadusbussi peatumise ajaks AHHAA peatuses 11:00-18:00 ning pühapäeval (25.09.2011) 11:00-16:00. Teadusbussi teadusteatreid saab […]
Tartu tähetorn avab oma 200. sünnipäeval uksed muuseumina
Kolmapäeval, 27. aprillil tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva ning avab uksed moodsa muuseumina kõigile huvilistele. Avamispäeval toimuvad tähetorni ees ja sees planetaariumietendused, näitemäng ja töötoad igas eas teadushuvilistele. Õhtusel vabaõhukontserdil esinevad ülikooli sümfooniaorkester ning ansambel Mahavok. Alates 28. aprillist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kl 10–18. Uues muuseumis saab näha oma silmaga üht maailma kuulsamat […]
Jaapani radioaktiivse saasta levimisest
Kelle pakub huvi Jaapani radioaktiivse saasta võimalik levi Eestisse ja selle mõju, võivad saada selle kohta informatsiooni Keskkonnaameti Kiirguskeskuse kodulehelt http://www.kiirguskeskus.ee/ Varase hoiatamise seirevõrgu 10 automaatjaamast koosneva gammakiirguse mõõtevõrgustiku reaalaja andmetele kahjuks otse enam ligi ei pääse. http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=135#FPMap0 Eesti ja teiste Euroopa riikide atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP (EUropean Radiological Data Exchange) […]
Eesti Vabariigi teaduspreemia akadeemik prof Vladimir Hižnjakovile
Õnnitleme akadeemik prof Vladimir Hižnjakovi Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise ja tulemusliku teadustöö eest saamise puhul ! Akadeemik Vladimir Hižnjakov on väljapaistev teadlane, kelle viis aastakümmet väldanud töö teoreetilise füüsika valdkonnas kuulub eriala klassikasse. Tema arendatud teadusvaldkond on muljetavaldavalt lai: tahkiste ja klaaside optilisted omadused ja spektrid, eksitonid ja polaronid, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, mittelineaarne kvantoptika ja kvantdünaamika […]
2010.a. huvitavamad satelliidifotod Eestist
AS Regio on pannud kokku galerii huvitavamatest satelliidifotodest, mis Eestist 2010.a. jooksul tehtud. Täname: Kaupo Voormansik
Kõnetuvastus läbi veebi
Kõnetehnoloogia, sealhulgas kõnetuvastus on tükk looduse uurimise teadust, mis on kahtlemata oluline veebi- ja arvutiasjanduse arengus. Ja eesti keelt ei oska keegi teine peale eestlaste arvutile selgeks õpetada. Sestap refereerime siin alljärgnevat teadet … ning kutsume üles meelde tuletama signaalitöötluse põhitõdesid … äkki tuleb mõni hea mõte pähe … niisiis: Nüüd saab lasta oma eestikeelseid kõnesalvestusi veebi […]
Seminar “ARUKAD HOONED JA NENDE JUHTIMINE”
8-12. novembril toimus teine Energiasäästu nädal. Selle raames korraldas TÜ Füüsika Instituut semianari teemal “Arukad hooned ja nende juhtimine”. Seminar toimus 12. novembril Tartus, Nooruse 1, auditooriumis 121. Seminarist jäi järele videosalvestus, mida on ehk hea ja õpetlik vaadata/kuulata.
Teadusuurimuste kontrolli läbipaistvusest
Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on üks minu põhilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus üle vaadata ning selle tehnilise õigsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline tähtsus ning mõju uurimusel olla võiks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste ülevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]
Eesti Füüsika Selts: september-oktoober 2010
September-oktoober 2010: Tähe Perepäevad 2010, EFS Täppisteaduste Sügiskool, Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade projekt, Teadusbussi seminar. Tulemas: 10.-11. detsembril toimub GLOBE õpetajate sügisseminar. XLI Eesti füüsikapäevad ja XXXIII füüsikaõpetajate päevad toimuvad teisipäeval ja kolmapäeval, 22.-23. märtsil 2011 Tartus. Põhjamaade füüsikute kokkusaamine (Nordic physics meeting) toimub 29. – 31. märtsil 2011 Helsinkis.
CERNi suveüliõpilaseks!
Eesti Vabariigi ja CERNi koostööprogrammi raames kuulutatakse välja konkurss kuuele stipendiumile osalemaks CERNi suveüliõpilaste programmis 2011. a. juulis-augustis. Stipendium katab kõik elamiskulud Genfis ja edasi-tagasi lennupiletid. Osaleda võivad kõigi Eesti ülikoolide tudengid, magistrandid ja doktorandid, samuti väljaspool Eestit õppivad Eestist pärit tudengid. CERNi suveüliõpilaste programm sisaldab loenguid füüsikas ja infotehnoloogias ning praktilist tegevust. Kõik osalejad […]
Tants peenstruktuuri konstandi ümber
Oktoober toob Hea õpetaja kuu
Hea ülikoolipere, peagi algav oktoober toob Hea õpetaja kuu “Õppimine seob põlvkondi”, mille vältel toimuvad üle Eesti erinevad üritused nii õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Kutsume Teidki sellest kuust osa võtma ja tulema tagasi oma kunagisse kodukooli tundi andma. Õpetajakuu tegevused toimuvad nelja teemanädalana, alustades koolikümblusnädalaga, mille käigus õpetajakoolituse tudengid on nii koolides kui […]
Nädal universumis: 2. september – 9. september
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Mis supernoovast 1987A järele on jäänud·? France, K., McCray, R., Heng, K., Kirshner, R., Challis, P., Bouchet, P., Crotts, A., Dwek, E., Fransson, C., Garnavich, P., Larsson, J., Lawrence, S., Lundqvist, P., Panagia, N., Pun, C., Smith, N., Sollerman, J., Sonneborn, G., Stocke, J., Wang, L., & Wheeler, J. (2010). Observing Supernova […]
Sügis 2010 – Teadusbuss alustab oma seitsmendat hooaega
Teadusbuss alustab oma hooaega homme, 7.septembril, kui kogunevad äsja ülikooli astunud, teadusteatri huviga üliõpilased. Ja kui toimub esimene nõupidamine 2010.a. Tähe perepäevade organiseerimise teemadel. Kahel viimasel aastal on Teadusbussi tegevus läinud selgelt ülesmäge – kui pärast bravuurikat algust 2005.a. tekkis mõningane seisak ja tagasiminek, siis 2008.a. ellu kutsutud teadusbussi seminari on toonud meie ridadesse hulganisti […]
Sügis 2010 – õpikodade projekt käivitumas
Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade kävitumiseni on jäänud veel mõned loetud nädalad. Meie sõnum õpilastele: Tulge kindlasti proovima/uudistama. Isegi kui te ei ole päris kindlad, kas see on teie jaoks täpselt see õige asi. Meil on toredad õpetajad, huvitavad teemad ja vahvad eksperimendivahendid, ahhaa-elamus on garanteeritud. Meie sõnum õpetajatele: Õpikodade programm on ellu kutsutud selles, […]
Sügis 2010 – füüsikaõpetajate võrgustik, internetis ja reaalses elus
Sügis tuleb EFS füüsikaõpetajate võrgustikule teistmoodi – koostöös TÜ Füüsika Instituudi koolifüüsika keskusega oleme avanud internetipõhise juurdepääsu õppele, mida Tartu Ülikoolis tänastele ja tulevastele füüsikaõpetajatele pakutakse. Aadressil www.fyysika.ee/opetaja on esiteks olemas need loengukursused, mis on eelmisel akadeemilisel aastal videona salvestatud. Lisaks sellele on seal olemas ka 2010 aasta sügissemestri loengute tunniplaan Tartu Ülikoolis ja vastavale […]
Nädal universumis: 24. august- 1. september
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Galaktiline sotsialism Lisa J. Kewley, David Rupke, H. Jabran Zahid, Margaret J. Geller, & Elizabeth J. Barton (2010). Metallicity Gradients and Gas Flows in Galaxy Pairs arXiv DOI: 1008.2204 Astrofüüsikud on tükk aega kahtlustanud, et peab leiduma mingisugune mehhanism, mis vastutab galaktikate äärtes leiduva metallivaese gaasi ning nende keskel asuva metallirikka gaasi […]
Nädal universumis: 17.august – 24. august
Nädal universumis on rubriik, kus üldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele ja ‘halva füüsika keele’ välja juurimisele spetsialiseerunud Toronto ülikooli tudeng Sarah C. Kavassalis võtab kokku nädala õnnestumised ning läbikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestefüüsikani. Astrofüüsika ja Gravitatsioon Planeedisüsteem, mis näeb üpris meie oma moodi välja. Lo Curto, G., Mayor, M., Benz, W., Bouchy, F., Lovis, C., Moutou, C., Naef, D., […]
DZero anomaalia jätkub – hiiglaslik viga, uus füüsika või midagi muud·?
D0 eksperimendi detektor täheldab endiselt CP-rikkumist·! Anomaalsed tulemused ei kao kuhugi ning DZero töörühm eesotsas V. M. Abazoviga avaldas üheaegselt oma tulemused nii ajakirjas Phys. Rev. Letters ja Phys. Rev. D. Kas registreeritud kõrvalekalded tähendavad tõepoolest laengu-paarsuse sümmeetria (CP) rikkumist või on tegu vigase eksperimendiga? Paradigma ei ole veel oma otsust teinud, kuid kaalukauss hakkab […]
Füüsikaõpetajad käisid keemiat uurimas.
EFS füüsikaõpetajate suvekool toimus traditsiooniliselt jaanipäeva järgsel nädalal. Sel suvel reisisime Tartust Kohtla-Järvele ja Sillamäele ja meie lootuseks oli siduda füüsikat keemiaga. Esimene päev möödus TÜ uues Chemicumis ( http://www.ut.ee/et/ettevotlus/22-01-2010/keemia ) Kuulasime kolme loengut. Keemiast ja füüsikast rääkis prof Toomas Tenno, LOTE tegevusest ja struktuurist dekaan Peeter Burk. Elutervet kaasaelamist tekitas Ain Tõnisson oma loenguga […]
Eesti Füüsika Selts: mai 2010
Eesti Füüsika Selts, 2010.a. suve hakul: Kutsume kõiki füüsikahuvilisi EFS 2010.a. täppisteaduste suvekooli! Üritus toimub 18.-20.juuni 2010 Pärlselja, Pärnumaal, esinevad Alar Ainla, Harry Alles, Arvi Freiberg, Mihkel Kree, Toomas Römer, Raivo Stern, David Vseviov jt. Tulija ei pea tingimata omama kõrgemat haridust füüsikas, pigem on kohustuslik omada füüsikahuvi. Info aadressil http://www.fyysika.ee/fyysika/nofy/. Eesti Füüsika Seltsi projektid leidsid teaduse populariseerimise projektikonkursil toetust – rahastati Teadusbussi […]
ÕL 14.05.2010: Füüsika õpetamine – kas tunneli lõpus paistab valgus?
Füüsikatudengite hulgas ei ole õpetajaamet enam põlu all, aga koolides napib selle aine õpetajaid endiselt. Tartu ülikool, Eesti füüsika selts ja projektid, nagu „Noored kooli”, näevad tõsist vaeva, et noored õpetajaameti valiksid, aga suurt edu veel ette näidata ei ole – muutused võtavad aega. Eesti füüsika selts ja TÜ füüsika instituut saavad järjest sagedamini kirju […]
Teaduse populariseerimise projektikonkurss oli oodatust kümme korda populaarsem
Teaduse populariseerimise projektikonkurss osutus sel aastal üle ootuste populaarseks – kokku esitati 95 taotlust erinevate teadust populariseerivate tegevuste rahastamiseks. Taotletav summa ületas konkursi eelarve kümnekordselt. Konkursi tähtajaks aprilli alguses laekus konkursile 95 taotlust kogusummas 14,4 miljonit krooni. Kuna konkursi eelarve on 1,4 miljonit krooni, küsiti raha täpselt 10 korda projektidele jagatavast eelarvest rohkem. „Huvi erinevate […]
Eesti Füüsika Selts: aprill 2010
Aprill kulges Eesti Füüsika Seltsi jaoks erinevate ettevalmistuste tähe all: TÜ Teaduslaager, GLOBE suvelaager, 2012. aastal Eestis toimuva rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi ümber toimuv loodusteaduste aasta , õpikuprojektid, õpikodade projekt … juurde Teadusbussi regulaarsed väljasõidud. Parajasti registreerumiseks avatud üritused: Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad; EFS Täppisteaduste suvekool; Füüsikaõpetajate suvekool;
Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus
See, kas oleme universumis ainukesed, on üks meie põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis hakkas USA astronoom Frank Drake raadioteleskoobi abil uurima, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI […]
L. Garden, O. Lahav: Tumeenergia: paradigma vahetus
1998. aastal tuldi välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum tegelikult suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Teenäitajaks said kaks uurimust, mis muutsid meie supernoovadest arusaamist kardinaalselt. Lucy Calder ja Ofer Lahav selgitavad järgnevas artiklis, kuidas tegelikult oli tumeenergia kontseptsioon olnud füüsikute mõtetes juba vähemalt kümme aastat varem ning ennustavad, kuhu paradigma muutus meid viia võib. Loe […]
Konverentsi „E-ÕPE – TÕSINE MÄNG“ videolindistus
14.–16. aprill 2010 korraldas Eesti infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskus konverentsi „E-ÕPE – TÕSINE MÄNG“. Konverentsil räägiti hariduse arengutest ja Eesti hariduse uutest suundumustest. Konverentsi ettekannetega ja sessioonide videolindistustega saate tutvuda siin.
Käivitub loodusainete õpitubade programm
Eesti Füüsika Selts on koostöös TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ Teaduskooliga käivitamas õpikodade programmi, mis hõlmaks füüsika, keemia ja bioloogia eksperimendil põhinevat lisaõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Õpikodade programmi puhul on tegemist lisakoolitusega andekatele ja/või motiveerituile ning tegemist ei ole järeleaitamistundide ega ettevalmistuskursusega gümnaasiumisse või kõrgkooli sisseastumiseks. Õppetöö valitud aines toimub 8 korda õppeaastas á […]
EFS aastapreemia 2009
Selle aasta Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia anti Toomas Rõõmule ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) terahertsi ning madalate temperatuuride töörühmale, maailmatasemel terahertsspektroskoopia laboratooriumi ülesehitamise ja eduka käivitamise eest. See on tunnustus enam kui kümne aasta pikkusele dr. Urmas Nageli ja dr. Rõõmu ning 2002. aastal doktorandina alustanud dr. Dan Hüvoneni tööle. THz kiirgus võngutab […]
Eesti Füüsika Selts: märts 2010
Eesti Füüsika Selts märtsis 2010, edasi ja tagasi: Füüsikapäevad on läbi, elagu füüsikapäevad! Pilte võib vaadata aadressil … Eesti Füüsika Selts on avanud registreerimise loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) õpikodade programmi, kus nutikad lapsed saavad eksperimendil baseeruvat eriõpet ka põhikooli või gümnaasiumi õppekava alusel. Seonduv info füüsikaõpetajatele on veebilehel http://www.fyysika.ee/koolidele/ninatargad/, õpilased saavad täita registreerumiseks tarvilikku ankeeti aadressil […]
Stipendiumikonkurss füüsikaõpikute kirjutamiseks
Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]
Eesti Füüsika Selts: veebruar 2010
Selle kuu uudised ja teated: 22.-23. märtsil toimuvad Tartus, Tähe 4 õppehoones XL Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad (NB see on esmaspäev ja teisipäev!) Füüsikapäevade kava avaneb sellelt lingilt. 22. märtsil toimub Eesti Füüsika Seltsi üldkogu. Paluksime kõigil Eesti Füüsika Seltsi liikmetel osa võtta või volitada mõnd teist EFS liiget ennast üldkogul esindama, saates […]
Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks
Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. 2008. aasta suvel lakke tõusnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti kergendama. Kõige rängema hoobi said sõidukijuhid, sest bensiini hind tanklates […]
Teaduspreemia Prof. Hannes Tammetile
Kauaaegsele TÜ Füüsika Instituudi professorile Hannes Tammetile on määratud teaduspreemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aerioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine» eest. Palju õnne preemia puhul! Vt lisaks http://www.postimees.ee/?id=223437
Poola Teaduste Akadeemia Füüsikainstituudi füüsikaalaste tööde konkurss
Poola Teaduste Akadeemia Füüsikainstituut organiseerib 2009/2010 õ-a XVIII korda rahvusvahelist füüsikaalaste tööde konkurssi keskkooliõpilastele “First Step to Nobel Prize in Physics.” Konkursil kutsutakse osa võtma kõiki füüsikahuvilisi noori, tööde esitamise lõpptähtaeg on 31.03.2010. Täpsem info veebilehelt: www.ifpan.edu.pl/firststep. Eesti saatkonnast Varssavist, e-mail: aader@mfa.ee, saab lisainformatsiooni ja paberkandjal brošüüri, mis tutvustab eelmise aasta võistlust sh on ära […]
EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: jaanuar 2010
Kirjastuse Elsevier arvutivõrkude, -raudvara ja –arhitektuuri alaseid artikleid publitseerivate teadusajakirjade seas hetkel kõrgeima impact factor’iga ajakirjas Microelectronic Engineering ilmus Indrek Jõgi artikkel, [Microel. Eng. 87(2), 2010, 144-149] Atomic layer deposition of high capacitance density Ta2O5-ZrO2 based dielectrics for metal-insulator-metal structures Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Mikko Ritala, Markku Leskelä, Jaan Aariku, Aleks Aidla ja Jun Lu […]
Michael R. Meyer: Kuidas planeedid tekivad?
Eksoplaneetide ehk Päikesesüsteemi väliste planeetide vaatlemine annab meile aimu sellest, kuidas planeedisüsteemid tekivad ja arenevad. Järgnevas artiklis tutvustab Michael R. Meyer meie galaktikas ning selle lähiümbruses toimuvaid protsesse. Loe edasi …
Eesti Füüsika Selts: jaanuar 2010
Selle kuu uudised ja teated: TÜ Füüsika Instituut koostöös TÜ rektoraadiga on läbi kaalunud kõik võimalused Tartu Ülikooli Füüsikumi väljaarendamiseks ning leidis, et kõige sobivam FI asukoht on Viljandi mnt 42 krunt. Maarjamõisa linnakus paiknemine on funktsionaalsust ja interdistsiplinaarsust arvestades Füüsika Instituudile (FI) väga kasulik, sest linnakusse on koondunud enamus sidusvaldkondadest : keemia- ja materjaliteadus, biomeditsiin, […]
Delfi: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti
Delfis ilmus lugu “Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti“. FYYSIKA.EE ohkab ja ühineb. Kui sellest probleemistikust midagi positiivset otsida, siis võiks ju öelda, et pimedate maailmas on nägijatel hea elada. Aga see on väike lohutus, kui ühel päeval vihased rahvamassid kõik teadlased nõidadeks või valestimõtlejateks tembeldavad ning tuleriidale ajavad.
Britid on arutlenud teaduse ja meedia tuleviku üle
Dokumendi Science and the Media – Securing the Future on allkirjastanud Lord Drayson, Ühendkuningriigi teadusminister ning selle on kirjutanud ekspertrühm, mida juhtis Fiona Fox , Science Media Centre juht.
Küsitlus: teadusmeedia 2010++
Avaldage palun oma arvamust teadusmeedia kohta: http://www.screator.net/showform.php?f=1409692625
TÜ Füüsikumi uus hoone tuleb Maarjamõisa linnakusse
TÜ Füüsika Instituut koostöös TÜ rektoraadiga on läbi kaalunud kõik võimalused Tartu Ülikooli Füüsikumi väljaarendamiseks ning on leidnud, et kõige sobivam FI asukoht on Viljandi mnt 42 krunt. Maarjamõisa linnakus paiknemine on funktsionaalsust ja interdistsiplinaarsust arvestades Füüsika Instituudile (FI) väga kasulik, sest linnakusse on koondunud enamus sidusvaldkondadest – keemia- ja materjaliteadus, biomeditsiin, keskkonnatehnoloogia. Lisaks asub Maarjamõisa […]
Valitsus kinnitas uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad
Valitsus kinnitas 14.01.2009 istungil haridus- ja teadusministri esitatud uued põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millele üleminek algab 2011. aasta sügisel. Uute füüsika gümnaasiumi ja põhikooli õppekavade kallal on tublisti vaeva nähtud ja tegijate lootus on, et uus kava on sai parem kui vana. Aga määrava tähtsusega on loomulikult järgnev periood, kus uus õppekava peab saama […]
Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart
Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga käivitanud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise. Eesti ja maailma teaduse arengusuundumustest lähtuvalt kaardistatakse olemasolevate teaduse infrastruktuuride kaasajastamisvajadusi ning initsiatiive uute infrastruktuuride loomiseks. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse regulaarselt (3-5 aasta tsükliga), et […]
PM: Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
Tartu PM: Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks
Eesti Füüsika Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamiseks
Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]
PM: Tartu teadlaste leiutatud klaasi saab läbipaistmatuks muuta
Postimees: Tartu teadlaste leiutatud klaasi saab läbipaistmatuks muuta Teadlaste sõnul on see justkui tavaline klaas, aga sool-geelklaas sisaldab mikroskoopilisi vedelkristalli tilku. Just viimased muudavadki klaasi kord läbipaistvaks, kord läbipaistmatuks.
Eesti Füüsika Selts: detsember 2009
EFS uudised ja teated: Eesti Füüsika Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamiseks. Vt infot konkursi kohta. XXXX Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad toimuvad Tartus 22-23. märtsil 2010. Ootame jätkuvalt ettekandesoove (tähtaeg on 08.01.2010) ning EFS aastapreemia, üliõpilaspreemia ning õpilaspreemia kandidaatide ülesseadmist (tähtaeg 15.02.2010). Täpsem info on füüsikapäevade kodulehel http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/. Ilusat pühadeaega ja […]
EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: detsember 2009
Seadmed, mis mõõdavad gaaside sisaldust meid ümbritsevas õhus – gaasisensorid – on kahtlemata vajalikud, mõelgem kasvõi hapniku ja süsihappegaasi sisaldusele meid ümbritsevas õhus. Gaasisensorite arendamises on aktiivselt tegevad ka Eesti füüsikud. Plaatinaga kaetud Cr2O3 kiled takistuslike gaasisensorite materjalina A.Kasikov, A.Gerst, A.Kikas, L.Matisen, A.Saar, A.Tarre, A.Rosental Takistuslike gaasisensorite töö põhineb asjaolul, et pooljuhi pinnakihi juhtivus sõltub […]
Valguskaevud annavad valguse tulevikuarvutitesse
Tulevikus peaks arvutites ja arvutivõrkudes infot kandma valgus, mitte elektrivool. Olgu või sellepärast, et järjest suurenevate andmevoogude ülevalpidamiseks kulub juba tänasel päeval väidetavalt kuni kümnendik kogu tarbitavast elektrienergiast. Physical Review Letters’i (PRL 103, 113901 (2009)) hiljutises artiklis antakse teada edusammudest üliväikeste valgusallikate ehitamises. Juuresoleval pildil on näha uuritud valgusallikas: see on 700 nm läbimõõduga auk […]
Leiutamisest, innovatsioonist ja Jaan Tatikast
Viimasel aastal (innovatsiooniaastal!) on meedias üsna sagedasti vastandatud loovust ja innovatsiooni tuupimisele. Justkui oleks meelde jätmine loova mõtte vastand ja läbinisti halb. Mis on loovus ilma teadmisteta? Hiljuti kohtasin mänguasjapoes klaaskasti, mille sees ilutses Eesti noorte leiutajate koostatud sõiduvahendi mudel. See sõiduvahend oli väga sarnane ühes kuulsas telelavastuses nähtud Jaan Tatika leiutisega. Mõttes seda tükki kerides tekkis pähe […]
Üks arvamuste vahetus imevidinate teemadel
Alljärgnev diskussioon toimus füüsikute listis. Algatajaks Aigar Vaigu, seoses füüsikute listi saadetud imevidinate müügikuulutuse peale. Nimelt toimus selle aasta 7. detsembril Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskuses micrim.eu tervisekiipide esitlus Micro Fa ja ABM kiibid.
wattsupwiththat.com: Kuidas temperatuuriandmeid töödeldakse
wattsupwiththat.com: Kuidas temperatuuriandmeid töödeldakse
ERR: Tartlased murdsid valgusteaduses läbi
ERR: Tartlased murdsid valgusteaduses läbi
PM: Tartu teadlased tegid valgusteaduses olulise läbimurde
Postimees: Tartu teadlased tegid valgusteaduses olulise läbimurde
Postimees: Kas inimene mõjutab kliimat?
Postimees: Kas inimene mõjutab kliimat?
PM: Noore teadlase preemia pälvinud füüsik Mait Müntel jäi tagasihoidlikuks
Postimees: Noore teadlase preemia pälvinud füüsik Mait Müntel jäi tagasihoidlikuks
Kogume andmeid 2009.a. füüsikakroonika jaoks
Lugupeetud füüsikakroonik! Palume andmeid 2009. a. kohta järjekordse füüsikakroonika jaoks selleks, et Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat õigel ajal välja anda, palun materjalid saata 8. jaanuariks 2010. Materjale võib saata e-mailiga aadressil helle.kaasik@ut.ee. Paberil trükitu saate saata aadressil: Helle Kaasik, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Riia 142, Tartu 51014. Kroonika struktuur muutunud ei ole: töökorraldus, väitekirjade kaitsmine, õppetöö – olulisemad muudatused, […]
TÜ teaduslaager 2010
On kokku lepitud, et ka TÜ 2010.a. teaduslaager toimub Kloogarannal, 12.-18.juulil. Teemade ja tegevuste üle diskussioon juba käib. Ootame põnevusega!
Inseneeria: Materjaliteadlaste töömailt: Potentsiaalne tulevikumaterjal on iga päev meie näppude vahel
Inseneeria: Materjaliteadlaste töömailt: Potentsiaalne tulevikumaterjal on iga päev meie näppude vahel
PM: TÜ füüsikud püüavad musta auku esile kutsuda
Postimees: TÜ füüsikud püüavad musta auku esile kutsuda
Jon Cartwright: Teadusembargod
Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda. Loe edasi …
Titaandioksiidi (TiO2:Sm) luminestsentsomadustest
Teatavasti märkimisväärse osa maailma energiatarbimusest moodustab valgustus, seetõttu püütakse välja töötada odavamaid ja suurema valgusviljakusega luminestsents- valgusteid. Viimased annavad valgust tänu sobiliku luminofoor- materjali helendumisele lühilainelise kiirguse (nt UV-kiirguse) toimel. Kuna tavalised elavhõbedalahendusel põhinevad luminestsentstorud kätkevad keskkonnariske, siis edasine suund on LED-lampide täiustamisel. Luminofoor peab olema eelkõige selline, mis neelab tugevasti primaarkiirgust ja konverteerib selle […]
Sõudepaatkonna optimaalne järjestus matemaatiku seisukohast
Kes peab tõmbama vasemalt, kes paremalt, et paat ei vingerdaks? Kes on korragi proovinud kahemehekanuuga sõita, teab kui raske on algajail paati otse juhtida. Ilmselt peavad ees- ja tagaistuja sõudma vaheldumisi paremalt ja vasakult ning kõigele vaatamata jääb paat vonklema. Praktika näitab, et kahest paati on pea võimatu otse juhtida, kui kumbki sõuab alati ühelt […]
Eesti Füüsika Selts: november 2009
Teated ja kalendrijutud novembris: Tere tulemast uutele EFS liikmetele – juhatuse otsusega on liikmeks võetud 49 inimest. XXXX Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad toimuvad Tartus 22-23. 03. 2010. Ootame ettekandesoove (tähtaeg on 08.01.2010) ning EFS aastapreemia, üliõpilaspreemia ning õpilaspreemia kandidaatide ülesseadmist (tähtaeg 15.02.2010). Täpsem info on füüsikapäevade kodulehel http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/. Aadressil www.fyysika.ee/foorum asub füüsikaportaali foorum. Sellesse […]
Kust pääseb valgus kergemini läbi, õhust või kuldplaadist?
Kümme aastat tagasi, 1998.a. avastati, et kui puurida õhukese metalllehe sisse imepisikesed augud, siis paistab sellest valgust läbi palju rohkem, kui arvata võiks. Nüüd on saksa teadlane Bruno Gompf ja tema kolleegid leidnud, et väga õhukeste, poolläbipaistvate kilede korral sellist nähtust ei esine ning sellisesse kilesse aukude tegemine hoopis vähendab oluliselt valguse hulka mis kilest […]
Üks arvamuste vahetus kliimasoojenemise teemal
Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist. ————————————————— Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited: The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite […]
Virtuaalõppe katsetamine: otsime huvilisi
On plaan korraldada käesoleva aasta detsembris 1-3 testtundi, kus me üritaks kuulajatele selle tarkvara kaudu midagi õpetada. Aga selleks on meil tarvis vabatahtlikke huvilisi, kes tahaksid neis tundides osaleda. Eelduseks on enam-vähem korralik internetiühendus (esmaseks testimiseks võiks minna youtube’i ja vaadata, kas sealsed videod mängivad ilma jõnksutamisega, kui jah, siis sellest peaks piisama). Arvuti ka […]
Õige küsimus muutis arusaama neutriinode reliktkiirgusest
Teaduse suuri saavutusi seostatakse tihti ühe inimese geniaalse mõttelennuga, kuid enamasti on niisugune vaade kohatu; valdav osa kaasaja teadusartikleid käsitleb suure hulga inimeste süstemaatilise töö tulemusi. Enamik teadusartikleid füüsikas sisaldavad uute katse- või vaatlustulemuste analüüsi. Siiski, on ka erandeid. Niisuguseks erandiks on kahtlemata äsja ilmunud artikkel mainekas ajakirjas Physical Review Letters, mis kasvas välja küsimusest, […]
Teaduspreemiad ikkagi antakse välja
Täna, s.o. 18.11.2009 ilmus Eesti Päevalehes teaduspreemiate kuulutus, mille järgi kuulutati välja kõik preemiad (1 väljapaistva saavutuse eest – 750000 krooni; 2 elutöö preemiat – a 600000 krooni; 8 valdkonna aastapreemiat – a 300000 krooni). Teaduspreemiate väljaandmisest taheti vahepeal loobuda, aga teadlaste jõuline protest pani minister Lukast oma otsust muutma. Tõsi küll, preemiaraha võetakse teadlaste […]
Sai teoks läbi aegade rahvarohkeim füüsikaõpetajate kohtumine
Voore Puhkekeskuses toimus 6.-7 novembril 2009 EFS füüsikaõpetajate sügisseminar, kuhu tuli kokku pretsedenditu arv füüsikaõpetajaid – 104. See on ligikaudu neljandik kõigist Eesti koolides füüsikat õpetavatest inimestest. Kohtumise eesmärgiks oli füüsikaõpetajate kogukonna laiendamine ja tugevdamine. On ju just füüsika õpetamine Eesti koolides see, mis ikka ja jälle kurval toonil jutuks tuleb. Ja kui me siin […]
PM: Madis Metsis: valik teaduse ja nõidumise vahe
PM: Madis Metsis: valik teaduse ja nõidumise vahe
Mida rääkis Peeter Saari seminaril „Ülikooli avatud uksed ajas ja ruumis“
Tartu Ülikooli kodulehel http://www.ut.ee/ avanevad videoloengud, kus saab muuhulgas vaadata 10. nov. toimunud seminaril „Ülikooli avatud uksed ajas ja ruumis“ meie kolleegi Peeter Saari poolt peetud (ca 25 min) ettekannet pealkirjaga “Merisea sündroom” kui haritlase väärtussüsteemi nõrkuse avaldus. Kuulajad saavad lõbusalt endale ja kolleegidele otsa vaadata ja diagnoosi panna…
Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika
Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus, on pidevas toidunäljas. Toidu hankimise nimel on läbi ajaloo peetud lugematul arvul sõdu. Ja kardetavasti tuleb neid ette […]
Tartu Ülikool annab teadusportaalile Novaator uue stardi
Pressiteade: Teadusuudiste portaal Novaator on tänasest saanud endale uue kodu www.novaator.ee, kus on senisest laiem teemadering ning rohkem võimalusi teaduse põnevat maailma avastada. Huvilisteni tuuakse nüüd uudiseid nii loodus-, täppis- kui sotsiaalteaduste valdkondadest, nii Eestist kui välismaalt. Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on levinud psühholoogiliste testide kasutamine, mis ei näita […]
Keemikud on saanud maha keemiavideote kogumikuga
Tartu Ülikooli keemikud Jaak Aroldi vedamisel on saanud maha aukartustäratava hulga keemiakatseid näitavate videotega. Neid saab vaadata-uurida aadressil http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html
Talboti efekt sisaldab endas rohkem, kui muidu arvatud
Nähtus, kus levib ka tema teele asetatud tõkete taha on ammu teada. Ka see, et esialgne pilt hakkab perioodiliselt korduma Aga nüüd on hiljutin eartikkel on käsitlenud lähivälja difrakstiooni seoseid mitmesuguste huvtavate valdkondadega – tegurdamine, kvantosakene kastis, … taaselustumine aatomites. Autorid on valmis teinud termini valgusvaip. Või kvantvaip
Laserikiirega on võimalik aatomeid ja molekule pöörata
Kui aatomite ja molekulide nihutamine erinevate teravikmikroskoopia meetoditega on üsna palju juttu olnud, siis nüüd on Hiina teadlased tulnud välja meetodiga, kuidas saab molekule pöörata. Selleks konstrueeritakse erilised "valgushammasrattad", mis siis gaasilises oleksu aine molekule keeravad.
Forte: Tartu füüsikute töö pälvib üleilmset tähelepanu
Forte: Tartu füüsikute töö pälvib üleilmset tähelepanu
Helen Quinn: Mis on teadus?
Kõneldes teadusest mitteteadlastele, näiteks õpilastele või avalikkuse ees laiemalt, kipuvad teadlased eeldama, et nende arusaam teadusest langeb kokku kuulajate omaga, ometi olen kogenud, et see ei pruugi nii olla. Väljendudes võimalikult lihtsalt – teadlased mõistavad teadust nii protsessina, mille käigus uuritakse looduse käitumist ja omadusi kui ka teadmiste koguna, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Samas näib, […]
Eesti Füüsika Selts: oktoober 2009
Niisiis, oktoober 2009 on jäänud minevikku. Mõned märksõnad: Füüsikaõpetajate võrgustik: 6.-7 novembril toimub Voore Puhkekeskus EFS füüsikaõpetajate sügisseminar. Kutsed on välja saadetud kõigile füüsikaõpetajatele, kava on kokku pandud. Loodetavasti suudame oma täna eksisteerivat füüsikaõpetajate võrgustikku oluliselt laiendada, et oleks võimalik pakkuda asjakohast infot, koolitusi ja seminare, mis lõppkokkuvõttes peaksid parandama füüsikahariduse olukorda Eestis. Seminaril tuleb […]
Robert P. Crease: Elu piirialal
Traditsiooniliselt peetakse füüsikat teadusharuks, mille kõrgeimaks eesmärgiks on mõista, millest mateeria koosneb ning millised jõud neid osiseid koos hoiavad. Robert P Crease’i sõnul on reaalsus aga kordi keerulisem. Loe edasi …
Õnnitleme värsket akadeemikut Arvi Freibergi
Möödunud nädalal TA-s toimunud valimistega teatavasti lisandus — tervelt 23-aastase pausi järel — TÜ Füüsika Instituudis töötavate akadeemikute perre uus liige – Arvi Freiberg. Pakume võimalust huvilistel, eriti just pealekasvavast teadlaspõlvkonnast, tutvuda FI nõukogu esildise tekstiga, mis muuhulgas annab ettekujutuse sellest, milliste akadeemiliste näitajatega on šanssi saada akadeemikuks täppisteaduste alal. Vt TÜ FI esildist.
PM: Nobelistide avastused aitavad Tartu teadlasi
PM: Nobelistide avastused aitavad Tartu teadlasi
John Baez: Maa füüsikute käes
Teadlased on hakanud tasapisi mõistma kui oluline on tegelikult see roll, mida kokkupõrked teiste taevakehadega, meteoriidipommitused ja muud katastroofid meie planeedi arengus mänginud on. Järgnevas artiklis heidabki John Baez pilgu meie kahvatusinise täpi vägivaldsesse minevikku. Loe edasi …
Hakkame katsetama veebipõhist hakkajate laste individuaalõpet
Tartu Ülikool hankis litsentsi Adobe Connection Pro tarkvarale, mille abil saab nn virtuaalklassis õpetada üheaegselt kuni sadat kusiganes arvuti taga istuvat last. Nagu ikka, me ei arva end mingit imerelva leidnud olevat. Teame, et tehniliselt on tarkvara väga hea. Aga kas sellisel viisil õpetamine ka piisavalt efektiivne on? Igal juhul on asi katsetamist väärt. Sestap […]
Keeletehnoloogiast
Juba mõnda aega tagasi toimus Eesti keeletehnoloogide konverents. Käisime vaatamas. Tegelikult tahaks ju kasutada kõiksuguseid keeletehnoloogilisi … vidinaid, nagu kõnetuvastus, masintõlkimine, kõnesüntesaator, intelligentne veeb … aeg-ajalt siit ja sealt meediakanalist ka kostub (põhiliselt ametnike) hääli, et kohe-kohe saab see kõik võimalikuks. Kui aga kuulata tegijate endi esinemisi ning nendega sel teemal rääkida, siis asjad edenevad […]
Nobeli füüsikapreemia läks digitaalajastu teerajajaile
Juuresolevatel piltidel kujutatud kolm meest, Charles K. Kao, Willard S. Boyle ja George E. Smith, jagavad selleaastast Nobeli füüsikapreemiat avastuste eest, milleta praegune tehnoloogiaajastu oleks hoopis teist nägu. Kiire internetiühendus ja digikaamerad on eelduseks kasvõi siinse uudise piltide vaatamiseks; selle eest võlgneme tänu suuri andmeedastusmahte võimaldavale kiudoptilisele andmesidele ja piltide jäädvustamises revolutsiooni teinud CCD-sensoritele. Nüüd, […]
Teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsil, esimene
Veel enne konverentsi toimus meie ja ürituse korraldajate vahel alljärgnev diskussioon. Kõigepeal oli kutse ……………. Lp Kaido Reivelt! Olete oodatud teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsile “Bermuda kolmnurk”, mis toimub 9. septembril 2009. a Tallinnas Nordic hotellis Forum(Viru väljak 3). Registreerumine on juba avatud. 2008. aasta aprillis toimund konverentsi “Teadus – tumm või tummine?” järel on teaduse […]
Võimas laser tekitab vees plahvatuse
USA mereväe uurimislaboris on välja töötamisel tehnoloogia laseri-impulsside abil tugevate rõhulainete tekitamiseks ookeanivees. Niisugused lained pole midagi muud kui vees leviv heli ja seda kasutatakse näiteks kajalokatsiooniks, kus veealuste objektide asukohad määratakse neilt peegeldunud heli analüüsides. Uus lähenemine loob täiendvaid võimalusi nii kajalokatsiooni, kui ka allveeside ja -navigatsiooni vallas, sest rõhulainet saab tekitada mitmesaja meetri […]
Aatomjõumikroskoobi abil püüti pentatseeni struktuur pildile
Saksamaa Keemia Seltsis 1890. aastal peetud kõnes ütles Friedrich Auguste Kekule, et ta avastas benseeni molekuli struktuuri pärast ühte unenägu, milles madu hammustas ühtäkki iseennast sabast ja moodustas nii ringi. Kuuest süsinikuaatomist koosnevad ringid on tänaseni keemias üliolulised, kui aromaatsete ühendite ehituskivid. Nüüd on füüsikutel õnnestunud viiest niisugusest rõngast koosnevat pentatseeni molekuli aatomjõumikroskoobi abil enneolematult […]
Unustatud pillid äratatakse uuele elule
Mineviku elu-olu tundmaõppimiseks oleks õpikute lugemisest hoopis vahvam rännata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed sõid, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. Õpikutekst on nigel aseaine teatrielamusele või ammu kadunud pillide kõlale. Arheoloogiliste leidude ja säilinud kirjasõna vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid jäädavalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrapäraselt paigutatud konserveeritud killud […]
Hammaste kontrollimine märkamatuks
Juba meie vanaemad oskasid serviisist välja praakida niisugused nõud, milles olid silmale tabamatud mikropraod. Selleks tuli tassi vaid lusikaga koputada ja kuulata, kas helin on "hele" ja kaunis või kiirelt sumbuv ja "tuhm". Praktikas on see nipp ammu tuntud, kuid alles hiljuti katsetati põhimõttelt sarnast tehnoloogiat hambaemaili seisundi hindamiseks. Nimelt on hambaemaili olulisteks parameetriteks kihi […]
Kutse temaatilisele arutelule teisipäeval, 25.08.09
Kutsume teid 25.augustil toimuvale, Tiigrihüppe SA poolt kureeritavale audio-visuaalset distantsõpet käsitlevale arupidamisele. Teemadeks on e-klass ja videosillad koolides, õpetaja, koolijuhi ja IT-spetsialisti seisukohalt: E-klass (või AVD – audio-visuaalne distantsõpe) on infotehnoloogiline süsteem, mis võimaldab õpetajal koolitunde läbi viia, ise kohal olemata. Erinevalt videoloengust saavad osapooled üksteisele jooksvalt küsimusi esitada. Veelgi enam, õpetajal on võimalus kasutada […]
Millega asendada hõõgpirnid?
Kas säästupirn või LED? Valgustusele kuluva elektrienergia vähendamiseks on Euroopa Liidus otsustatud loobuda hõõgpirnidest kõige levinuma tehisvalgusallikana. Populaarseimaks alternatiiviks on praegu kompaktluminofoor-, ehk säästupirnid, kuid veelgi vähem elektrienergiat tarbivad valgusdiood-, ehk LED-valgustid. Selle temaatikaga seondub palju Joon. 1: Erinevatele temperatuuridele vastavad Stefan-Boltzmanni spektrid. 3000K korral kiiratakse suur osa energiast nähtamatu soojuskiirgusena. Päikese spektrile kõige […]
Nanokapslite abil loodi iseparanevad pinnakatted
Inseneridele on suureks väljakutseks jäljendada elusorganismide võimet vigastusi parandada. Eriliseks eeskujuks võib selles vallas pidada inimese nahka, millelt väiksemad kriimustused kaovad jäljetult vaid mõne päevaga. Sarnaste omadustega pinnakatted oleksid omal kohal kulumiskindlate detailide valmistamisel eriti vastutusrikaste mehaanikasõlmede tarvis ja kohtadesse, kus detaili asendamine uuega või selle parandamine on raskendatud – näiteks kosmoseaparaatides. Saksamaa Fraunhoferi Instituudi […]
Eesti korraldab 2012.a. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi
23.07.2009 sai allkirja haridus- ja teadusministri käskkiri, mis kinnitab rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi korraldamise Eestis 2012.a. Allkirjastatud eeskiri sündis selleks loodud juhtkomitee töö tulemusena. Korraldamisega hakkab tegelema Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Rahastamise tagab HTM. Dokumendiga käib kaasas ka tegevuskava. Loodetavasti kõik laabub.