Kas neutriinod liiguvad valgusest kiiremini?

Tänane (23.09.2011) Postimees kirjutas viitega Reutersile “Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlasterühm teatas pöördelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. Füüsikute tehtud katsed näitavad, et aatomist väiksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt.” Füüsika portaal küsis asjale kommentaari CERN’is töötavalt Eesti füüsikult Andi Hektorilt:

“Kirjutan seda kommentaari CERNis, Genfis, olles just äsja tulnud seminarist, kus CERNi OPERA-nimeline eksperiment avaldas ametlikult oma mõõtmistulemused. Viimased näitavad üllatuslikult nagu liiguks neutriinod veidi kiiremini kui valgus. Teadmine, et valguse kiirus vaakumis on kõige suurem võimalik liikumiskiirus mistahes osakese jaoks, on üks teoreetilise füüsika alustalasid. Seda on mõõdetud füüsikute poolt sadade, kui mitte tuhdandete, erinevate füüsikaeksperimendite käigus, kasutades sealjuures kõikvõimalikke erinevaid osakesi.

Neutriinodega pole sarnaseid eksperimente nii täpselt varem tehtud, sest neutriinodega töötamine on väga keeruline. Neutriinod on üliväikse massiga osakesed, mis on meie jaoks peaaegu nähtamatud. Näiteks läbib igaüht meist triljoneid kosmoses ringi lendavaid neutriinosid sekundis. Me ei taju neid kuidagi, sest vaid üliharva ja juhuslikult neeldub mõni neist tavalises aines. Füüsikud vajavad tuhandeid tonne kaaluvaid seadmeid, et mõnda neist neutriinodest vahel harva registreerida. OPERA on üks selline suur neutriinode “püüdmise” eksperiment, mis üritab tabada 700 km kauguselt CERNist välja “tulistatud” neutriinosid.

Kas füüsikud peaks nüüd kogu oma füüsikateooria ümber hindama selle uudise valguses? Loomulikult mitte. Füüsikud ja loodusteadlased ei usalda kunagi ainult ühte eksperimenti. OPERA tulemusi asuvad kohe kontrollima paljud sõltumatud füüsikud. Tänapäeva teadusaparaadid on ülikeerulised ja koosnevad paljudest tundlikest seadmetest, mis töötavad oma piiri lähedal ja võivad eksida. Seega, alati tuleb avastusi sõltumatult ning korduvalt üle kontrollida. Mis ei tähenda, et igal korralikult füüskateoreetikul ei peaks olema oma head teooria tagataskus selleks juhuks, kui OPERA tulemused leiavad kinnitust!”