Veel enne konverentsi toimus meie ja ürituse korraldajate vahel alljärgnev diskussioon.
Kõigepeal oli kutse
…………….
Lp Kaido Reivelt!
Olete oodatud teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsile “Bermuda kolmnurk”, mis toimub 9. septembril 2009. a Tallinnas Nordic hotellis Forum(Viru väljak 3). Registreerumine on juba avatud.
2008. aasta aprillis toimund konverentsi “Teadus – tumm või tummine?” järel on teaduse ja meedia suhted positiivses suunas liikunud, aga siiski näib, nagu oleks kusagil “Bermuda kolmnurk”, kuhu kaob info teaduse ja innovatsiooni kohta …Miks Eesti meedias teadusest nii vähe juttu on? Kas teadlased ei taha omategemistest rääkida või ei suuda meedia nende häält kuuldavaks teha? Miks vaatamata innovatsiooniaasta kampaaniatele inimesed ikka veel eiadu, mis on innovatsioon? Kas teadus ja innovatsioon on üldse teemad, mis meile korda lähevad?
9. septembril Tallinnas Nordic hotell Forumis toimuv konverents lahkabki küsimusi kuhu info kaob ning kes, kas ja mida peaks ette võtma, et sellest kolmnurgast välja saada. Konverentsi avab Euroopa Loovuse- ja innovatsiooniaasta saadik, Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Peaesinejaks on EuroNewsi toimetaja Corantine Guillot (European Science Magazine „Futuris“, Editor in Chief).Teiste hulgas vaevad teaduse ja innovatsiooni, meedia ja ühiskonnaebakõlasid Madis Võõras (EAS), Mart Raudsaar (TÜ, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut), Madis Metsis (TTÜ, matemaatika-loodusteaduskond), Margus Maidla (TA ja Kuku raadio, teadusajakirjanik), Martin Vällik (skeptik.ee) ning Tiina Kangro(Haridusmeedia OÜ, Linnaleht). Konverents lõppeb paneeldiskussiooniga.
Konverentsile on oodatud teadlased ja innovaatorid, ajakirjanikud, teaduse populariseerijad, teaduse, innovatsiooni ja meedia vahendajad, üliõpilased, õpetajad ja kõik teised huvilisedÜritus on osalejatele tasuta, vajalik on registreerumine.
Loovuse- ka innovatsiooniaasta raames toimuvat üritust korraldavad Sihtasutus Archimedes, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Haridusmeedia OÜ, Haridus- ja Teadusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Teaduste Akadeemia.
Lisainfo konverentsi kodulehelt www.archimedes.ee/teadusmeedia2009või Karin Palo (sihtasutus Archimedes) karin.palo@archimedes.ee
Lugupidamisega
Sihtasutus Archimedes
………….
Meie vastus:
………….
Tere,
Meie telefonikõne peale, mõned mõtted.
Üldise lobisemisena:* Konverentsi tutvustus justkui eeldab, et on olemas info teaduse ja innovatsiooni kohta, mis siis kusagile ära kaob ja meediasse ei jõua …kas ikka on? Olete te seda näinud? 🙂 Kui keegi teeb kümme aastat tööd mingisuguse kavala valemi kallal ja kirjutab kümme artiklit, siis gümnasistitasemega füüsikatundja jaoks võivad nende artiklite tulemused kõlada kõik “on parandatud meetodit, kuidas XXXX (keeruline valem) foonon kaja alusel materjali omadustest paremat ettekujutust saada”, st spetsialiseerunud, sügavat nokitsemist vajalikule tasemele lihtsustades on pilt üsna staatiline… kui ma nüüd piisavalt arusaadavalt väljendusin; Näiteks, hiljuti AK-s räägiti TTÜ materjaliteadlaste päikesepatareide tegemisest – nad on sellega juba aastat kümme tegelenud ning täpselt samasuguse loo oleks võinud tehaka viis aastat tagasi … vahepeal on lihtsalt nikerdatud protsendipunktidekallal.
* Üldiselt on ju teadus ikkagi protsess, mitte avastuste jada … nagu lõputu puzzle kokkupanemine. Kui maailmast tuleb pidevalt teadusuudiseid, siis on see pigem ajakirjanike avastuste jada, kui nad mõne teema enda jaoks avastavad ja siis lahti räägivad.
* Miks just Eesti teadus? Eesti ülikoolid annavad oma pisikesi või suuremaid panuseid maailma teadmiste katlasse. Ja Eesti ülikoolid õpetavad väljainimesi maailma teadlaste kogukonda. Siis võikski ju tegeleda maailmateaduse parimate palade populariseerimisega?
Praktiline:
* Täna on Eesti füüsikute/teadlaste teadustegemistest teadusuudisenikerdamiseks üldiselt vaid üks tee – hoia andmebaaside kaudu silm peal nende artiklitel, loe need läbi, küsi juurde ja tõlgi ning lihtsusta siis eesti keelde. Arvata, et tänased teadlased ise hakkavad lihtsustama ja tõlkima on naivistlik, uskuge mind; Võib-olla tulevikus.
* Järelikult taandub kõik haritud teadusajakirjanike puudusele. Aga jällegi, miks peame punnitama oma teadusenatukese tulemuste populariseerimisega selle asemel, et rakendada maailma teadusajakirjanike toodang oma vankri ette? Ja sedamoodi sõnastades saame esialgsest lahenduseta probleemist (pole spetsialistist teadusajakirjanikke) minu arvates lahendatava, tehnilise probleemi (infovoogude eestindamine, lõimimine, tõlkimine …). Tegelen sellega. Tasapisi edeneb.
Ise küsin TÜ Füüsika Instituudi teadusnõukogu sekretärina kõigi kaitsvate doktorantide käest oma töö tulemuste lihtsat lahtiseletust. See läheb väga visalt. Aga ei ole välistatud, et kunagi meil keskmise teadlase suhtumine muutub.
Need olid minu tänased mõtterajad. Tundub, et teadus- ja innovatsioonimeediakonverents uitab kusagil mujal.
Innovatsioonist võiks ka rääkida … http://www.videojaht.ee/yld.html …minu arvates ei oskaks 90% kõigist neist, kes innovatsiooni teemal sõna võtavad nimetada kolme toredat innovatsiooni näidet … teie oskate? Äkki saadate mulle ka? 🙂
Parimat, kaido
……………
Siit edasi:
……………
Tere Kaido!
/…/
Vaata minu meelest üks meie probleeme ongi see, et meil on tegelikult päris palju tegijaid, populariseerijaid sh, aga sellist võimsat ja stabiilset “poweriga” edasiviivat ja laiemaid masse integreerivat voogu seni ikka ei ole. No teeb Arko Olesk Tarkade klubi ajakirja, ise õpib teadusajakirjaikuks Inglismaal (tõlgib muuhulgas ka jõudumööda välismaist), on Kändler oma asjadega, ja veel see ja kolmas ja neljas… aga pilt ikka suurelt ei loo.
Ei aitaks siin ka üksi tõlkimine, see küll tooks juurde veel ühe puzzle tüki, mis oleks väga vajalik ja suurele hbulgale lugejaile vägagi tänuväärne, aga… me kunagi arutasime ka üsna tõsiselt, kas ETT peaks tegema saateid, ehk piisaks sisseostetud dokfilmide tõlkimisest. No aga milleks siis oma Eesti uudised, võiks ju teha sünkroontõlke Nine o’clock Newsile… aga milleks siis tõlke, kui kõik oskavad niikuinii inglise keelt?? Ühel ajal jälle arvati, et ühest teisest keelest ja kesktelevisioonist on küll, JNE.
No nüüd on sinu kord öelda, et mina ajan jama, ja ilmselt ajangi, osaliselt kindlasti. Aga ikkagi tahaks (ja tahaks kaasa aidata niipalju kui mõistust on ja kui palju hulgapeale häid mõtteid kokku saame), et Eestisse tekiks midagi tedusajakirjanuse sarnast.
/…/
………………………
Siis mina:
………………………
Head mõtted, üritan kaasa tulla,
Kui kirjutasin tõlkimisest ja teaduse globaalsusest ning Sina selle peale Nine’o’clock’i tõlkimisest, siis arvatavasti on siin ikkagi selge vahe sees – on olemas Eesti Asi (Ansip, Savisaar, augud Tallinna tänavates jne), aga Eesti Teadus … Teisalt, tõepoolest, me suure rõõmuga räägime Neeme Järvist, kes dirigeerib mõnd väljamaist sümfooniaorkestrit, samamoodi võiks rääkida Eesti Teadlasest, kes osaleb mõnes suures rahvusvahelises projektis.
Kas tundub mõistlik, kui ma ütlen: teaduse lugu võiks tõlkida (sest see on globaalne), aga Eesti Teadlase loo peame ise kirjutama?
Mida pead Sina eelkõige silmas, kui räägid isetegemise vajadusest, teaduse lugu või inimese lugu teaduses? Minu tõlkimisemõtted on seotud teaduse looga.
Puzzlest,
Me oleme kõik parajad mogri-märdid, Kändler, Olesk, Puura, Lippmaa, Horisont, Kangro, Reivelt, ülikoolid. Aga arvatavasti ei ole see põhiline probleem. Pigem peaks oskama defineerida, missugune on see stabiilne, edasiviiv ja laiemaid masse integreeriv voog, mida me tahaksime? Teisiti, kas ei ole meie killustatus põhjustatud sellest, et me ei ole suutnud seda voogu defineerida?
Nendele küsimustele vastamiseks peaksime ka arvatavasti teadma, mis see on, mida me tahaksime sellise vooga saavutada. Ning kui see tehtud, siis arvatavasti peaks kaaluma erinevaid alternatiivseid lahendusvariante ja teadusmeedia ei pruugi olla see kõige efektiivsem … aga see selleks.
Niisiis, Mis on see voog, mida Sa tahaksid Eestis näha?
Parimat,
kaido
………..
Sealtpoolt kokkuvõtteks:
……….
/…/