• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Eesti Vabariigi teaduspreemia akadeemik prof Vladimir Hižnjakovile

23.02.2011 by toimetaja

Õnnitleme akadeemik prof Vladimir Hižnjakovi Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise ja tulemusliku teadustöö eest saamise puhul  !

Akadeemik Vladimir Hižnjakov on väljapaistev teadlane, kelle viis aastakümmet väldanud töö teoreetilise füüsika valdkonnas kuulub eriala klassikasse. Tema arendatud teadusvaldkond on muljetavaldavalt lai: tahkiste ja klaaside optilisted omadused ja spektrid, eksitonid ja polaronid, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, mittelineaarne kvantoptika ja kvantdünaamika tahkistes. Vladimir Hižnjakovil on olnud silmapaistev roll füüsikainstituudi uurimisvaldkondade kujunemisel: tema töö teoreetikuna on toimunud tihedas koostöös eksperimentaatoritega nii tõlgendaja kui ideede genereerijana.

Vladimir Hižnjakovi publitseeritud artiklite koguarv ulatub üle 300, suurem osa neist on avaldatud rahvusvaheliselt retsenseeritavates ajakirjades; mitmed on leidnud arvukat tsiteerimist. Ta on esindanud Tartu tahkiseteoreetikute koolkonda paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, osalenud konverentside orgkomiteedes. Ta on rahvusvaheliste erialaajakirjade toimetuskolleegiumite liige ja retsensent, on olnud kauaaegne INTASe nõukogu liige Brüsselis.

Paralleelselt teadustööga Füüsika Instituudis on akadeemik Hižnjakov töötanud professorina ülikoolis, lugedes nii põhikursusi, nagu elektrodünaamika ja kvantmehaanika, kui ka erikursusi kiirguse kvantteooriast, mittelineaarsest optikast ja Greeni funktsioonidest. Tema juhendamisel on valminud 11 doktori- ja 3 magistritööd.

Vladimir Hižnjakov on 1977. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on kahekordne vabariigi teaduspreemia laureaat ning Valgetähe III järgu ordeni kavaler.

Edu edasises tegevuses !

Filed Under: Eestist endast

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in