• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

EFS aastapreemia 2009

5.04.2010 by toimetaja Leave a Comment

Selle aasta Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia anti Toomas Rõõmule ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) terahertsi ning madalate temperatuuride töörühmale, maailmatasemel terahertsspektroskoopia laboratooriumi ülesehitamise ja eduka käivitamise eest.

See on tunnustus enam kui kümne aasta pikkusele dr.
Urmas Nageli ja dr. Rõõmu ning 2002. aastal doktorandina alustanud dr.
Dan Hüvoneni tööle.

THz kiirgus võngutab magnetmomente tahkises.

Terahertsspektroskoopia kasutab THz-sageduspiirkonna (0.1THz kuni 10THz, 1THz=1012Hz) valgust ainete omaduste uurimiseks.
Sellise valguse lainepikkus on
“käega katsutav”, ulatudes 3 millimeetrini sageduspiirkonna alumises otsas. See on küll valgus, mida me silmaga ei näe, aga moodustab osa samast elektromagnetkiirgusest, mille ühes spektriosas on nähtav valgus. Elektromagnetkiirguses on omavahel läbi põimunud ajas muutuv elektri- ja magnetväli. THz spektroskoopia on eriline, sest selles sageduspiirkonnas leidub nii
kiirgusega resonantsis olevaid laenguid, mida liigutab kiirguse elektriväli, kui ka magnetmomente, mida liigutab kiirguse
magnetväli. Magnetmomentide resonantssagedust saab muuta alalismagnetväljaga. Näiteks on elektroni spinni resonantssagedus
1THz magnetväljas 33Teslat. KBFI rühma peamine panus THz spektroskoopia arengusse on selles, et nad on ehitanud katseseadme,
mille abil saab suure tundlikkusega mõõta THz kiirguse neeldumist ainetes tugevates magnetväljades. THz kiirguse
registreeritakse ülitundlike temperatuuril 0.3K töötavate bolomeetritega ja selle piirkonna jaoks optimeeritud
interferomeetriga – riistvara, mida kasutatakse kosmoseteaduses.
Koos Kanada ettevõttega Sciencetech Inc.
välja arendatud interferomeetrit kasutas ESA
Plancki
kosmilise reliktkiirguse fotomeetri detektorite kalibreerimisel.

KBFI THz rühm aastal 2010: (vasakult) dr. U.
Nagel, dr. Min Ge, dr. T. Rõõm, üliõpilane T. Uleksin ja dr. D. Hüvonen.

KBFI THz-rühma uurimistöö näitab, et magnetmomente võib liigutada lisaks kiirguse magnetväljale ka kiirguse elektriväli (Vaata veel: http://prb.aps.org/abstract/PRB/v80/i10/e100402,
http://prb.aps.org/abstract/PRB/v76/i13/e134418,
http://prb.aps.org/abstract/PRB/v70/i14/e144417,
http://prb.aps.org/abstract/PRB/v69/i14/e144410. THz kiirguse elektriväli võngutab aatomeid, mis omakorda muudab
elektronide liikumist keemiliste sidemete peal ja selle kaudu elektronide poolt tekitatud magnetmomendile mõjuvat
magnetvälja. See avastus on seotud uute informatsiooni töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud materjalide,
multiferroikute,
väljatöötamisega.

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Teated

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in