Kuidas rakendada digivahendeid loodusteaduste õppimisel? Kuidas rakendada uurimusliku õppe meetodeid juba varasemates kooliastmetes? Kuidas õpetada loodusaineid neile, kellel koolis hästi ei lähe? Tšehhi, Küprose, Saksamaa, Kreeka, Läti, Hollandi, Poola ja Eesti loodusteaduslikku haridust edendavate organisatsioonide koostöös algatatud projekt MASS (ehk Motivate and Attract Students to Science) proovib neile küsimustele vastata. Projekti raames loodud materjalid leiab […]
Füüsika õpetajate sügisseminar Voorel 2015
6.-7. novembril toimub kolmas füüsikaõpetajate sügisseminar Voorel, Jõgevamaal www.voorepuhkekeskus.ee. Rõhuasetus on praktilistel asjadel: Õpitubades tehakse läbi olümpiaadi praktilisi töid, kasutatakse mõõtmiseks äppe, tutvutakse teleskoopide tööga (juhendajad Koit Timpmann, Eero Uustalu, Riina Murulaid, Siim Oks); Rühmatöödes uuritakse katsekomplekte (ja mitte ainult Vernier komplekte!) ja nende kasutamisvõimalusi. Kuidas tunde efektiivsemalt ette valmistada? Teadusest, õppimisest, õpetamisest räägivad Indrek Tallo (TÜ), Toomas […]
Uppumine Titanicuga
„Titanicu” filmis ütleb Jack Dawson (Leonardo DiCaprio) Rose DeWitt Bukaterile (Kate Winslet), kui ahter hakkab vajuma, et naine oleks valmis ujuma, sest uppuv laevakere tõmbaks nad meresügavikku. Kas see tõmbefenomen tekib ka päriselt? Ja kui, siis miks? Franco Bagnoli astronoomiaosakond ning keerulise dünaamika uurimiskeskus, Firenze ülikool, Itaalia, franco.bagnoli@unifi.it, DOI: 10.1051/epn/2015205 Tõmme tekib kindlasti. Oma mälestustes [1] kirjeldab […]
Pakatavad rahasalved ehk jää ja vee struktuur
Carl Barksi klassikalises koomiksis „Suur rahasalv Seisaku mäel“ [1] täidab Onu Robert, järgides Piilupart Donaldi nõuannet, oma rahasalve veega, et seda Penipoiste eest kaitsta. Kahjuks juhtub see olema üks Pardilinna külmemaid öid. Vesi jäätub ja lõhub varasalve kolme meetri paksused seinad. Selle tulemusel pääseb valla hiiglaslik rahaga täidetud jääkamakas, mis libiseb mäest alla otse Penipoiste […]
Toimus e-õpikuid käsitleva projekti LEARNMIX lõpukonverents
Ilmselgelt on e-õpikute teemal joonistatud sektordiagrammide hulk viimasel ajal eksponentsiaalselt kasvanud. Riik on asjal tugevamalt sarvist võtnud, loob eKoolikotti, kirjastused arendavad oma veebiplatvorme, lisaks sellele kirev seltskond omaalgatuslikku tegevust. Rääkimata laias maailmas toimuvatest arengutest. Konverentsi materjale sirvides saab kõigest sellest aimu. Tallinna Ülikool on selle protsessis HTM, HITSA jt asutuste koostööpartner ja nõustaja Eestis. LEARNMIX oli […]
Õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkurss 2015
TÜ koolifüüsika keskus ja Eesti Füüsika Selts kuulutavad välja õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkursi. Osalema kutsutakse 8.–12. klassi üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi. Hinnatakse: töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust; analüüsi- ja üldistusoskust; vormistuse arusaadavust ja korrektsust; kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust. Tööde esitamise tähtaeg on 15. juuni 2015. a. Nõuded uurimistööle Hindamisele kuuluvad õpilasuurimused […]
Valguse difraktsioon kolmes dimensioonis
Pildid on kahedimensionaalsed, loodus pigem ei ole. Kui me tahame seletada, milline näeb välja läbi väikese augu läinud laserivalgus, siis me joonistame või pildistame seda mingil kaugusel august. Aga mis toimub vahepeal ja mis saab edasi? Sellelt pildilt on rohkem näha – on üsna lihtne ette kujutada, missugune pilt jääks ekraanile, kui asetaksime selle erinevatele kaugustele […]
Eesti 62. füüsikaolümpiaad – tulemused
Olümpiaadi tulemused on nüüd kättesaadavad Eesti füüsikaolümpiaadi kodulehel aadressil efo.fyysika.ee. Rõõmu valmistab see, et füüsikaolümpiaadides on sisemist tugevust ja Eesti õpilased on füüsikas endiselt nutikad. Murelikuks teeb füüsikaolümpiaadide geograafiliselt kitsas kandepind, kui lõppvoorus on valdav enamus õpilastest kas Tartust või Tallinnast. Elevust tekitab tõsiasi, et põhikooli arvestuses võitis 6.klassi õpilane. Kiidame õpetajaid, õpilasi ja korraldajaid! Muide, Anum […]
Algas Eesti 2015.a. füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Eesti füüsikaolümpiaadide 2015.aasta lõppvoor alustab. Avamiseks koguneti TÜ füüsikumi suurde auditooriumisse. Kokku on lõppvooru kutsutud 120 õpilast üle kogu Eesti. Auhinnad on igati asjalikud, paremaid ootab rahvusvaheline olümpiaad. Muide Eesti füüsikaolümpiaadil on olemas ka koduleht, efo.fyysika.ee. Võtaks ja prooviks mõnd ülesannet lahendada? Need on seal olemas.
Füüsikaviktoriin “Spekter” – tulemused
Füüsikaviktoriini Spekter osalejate arv osutus oluliselt suuremaks, kui loodeti: viktoriinist võttis osa kokku 1169 osalejat, kellest 8.-10. klasside õpilasi oli 1120. Kõige rohkem osales õpilasi 8. klassidest (474) ja 9. klassidest (456). 10. klassidest oli osavõtjaid vaid 190. Viktoriini võitjad, 15 parimat igast vanuserühmast, tehakse teatavaks 15. aprillil 2015 viktoriini kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/spekter. Ja veel: füüsika e-õpik […]
8.aprill: Füüsikaviktoriin Spekter e-õpikus
Füüsika e-õpiku kasutajad juba teavad, et õpik.füüsika.ee üks menüü nuppudest kannab nime eVastus. 8.aprillil saab selle nupu all oma teadmisi testida. Vt http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/veebipohine-fuusikaviktoriin-spekter. E-õpikule on see tähtis päev, mis tähistab järjekordsele arenguetapile joone alla tõmbamist. Loodame, et kõik laabub. Ja kutsume osalema!
Läbi helibarjääri sõitmine
Praegune maapealne kiirusrekord püstitati 1997. aastal Nevadas Black Rocki kõrbes reaktiivmootoriga autoga Thrust SSC. Auto kiirus oli ühes suunas 1222 kilomeetrit tunnis, vastassuunas aga 1233 kilomeetrit tunnis. Mõlemad kiirused ületasid helikiiruse kindlas kohas (1207 kilomeetrit tunnis) ning pealtvaatajad võisid tunda lööklaineid, mis tulid sellest, et auto ületas helikiiruse. Kiirusrekordi püstitamine oli väga ohtlik mitmel põhjusel. […]
Munadepühade ootuses
Munadepühadel koksitakse munasid. Paljud teavad, et keedetud ja toorest muna on võimalik eristada selle järgi, kas need keerlevad või eriti mitte. Hiljutisel külaskäigul Pariisi sealsesse Avastuste paleesse (Palais de la Découverte) nägin hoopis isesorti munakatset. Vaadake kõigepealt video ära: Muna on ilmselt tehtud mingist metallist. Klaasist aluse all on kolm elektromagnetit, millega saab muna mõjutada. […]
Ootamatu vari
Kuidas te seletaksite pildil näha olevat värvilist varju põrandal? Olete midagi analoogset kusagil näinud? Füüsika tunnis või teadusteatris, kus räägitakse valguse polarisatsioonist? Sest valguse polarisatsioon on niisuguse värvide mängu juures võtmesõnaks. Kui kellelgi on läinud meelest, mis selle polarisatsiooniga õigupoolest oli, siis põhilise teadmise saab järele vaadata e-õpikust . Allpool on üks video selle kohta, […]
Lämmastik tahkes olekus
Hankisime endale uue vaakumpumba. Ikka selleks, et looduse uurimiseks uusi võimalusi saada – korrata kõiki neid vaakumis tehtavaid katseid, mida oleme vaid videotes näinud ja proovida järele üht-teist päris uut. Lämmastikku oleme me kõik sisse hinganud gaasilisel kujul ja näinud vedelal kujul, enamasti teadusteatri etendustes. Aga kuidas on lood lämmastiku kolmanda, st tahke olekuga. Teadagi, […]
Mis on liginullenergiahooned?
Küttekulude kokkuhoid võib olla nii reklaamis kasutatav sõnakõlks kui ka tõsine asi. Tõeliselt liginullenergiamajad on välismaailmast nii hästi eraldatud, et meist veidi lõuna pool ei ole neis küttesüsteemi tarviski. Aga selliste majade projekteerimine on terve omaette teadus. TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professor Jarek Kurnitski teab, millest räägib. Tema ettekanne TÜ füüsikumis 17.märtsil 2015 on videos. Soovitame […]
Miks on peegelpildil vahetatud parem ja vasak pool, kuid mitte ülemine ja alumine?
Kujutisel peeglis on ära vahetatud esimene-tagumine, mitte aga parem-vasak pool. Selles veendumiseks tasub kasvõi tähele panna, et kõik, mis on inimesest vasakul, on ka peegelpildis inimesest vasakul, samas peegli suunas või sellest eemale liikudes teeb kujutis peeglis täpselt vastupidi. Segadus tekib sellest, et oma peegelpilti mõtestades me pöörame ennast mõtteliselt ümber vertikaaltelje, st vahetame ära nii […]
Füüsika e-õpik, aga mitte ainult
Uuringud näitavad, et õppematerjalide korral pakendist ei sõltu eriti midagi, st ainuüksi arvutisse panemine ei tõsta õppematerjali efektiivsust. Kirjastajad jälle ütlevad, et sisu on kuningas. Kas kuningas on alasti? Pigem mitte – kõikvõimalikke e-õppe platvorme ja tarkvarasid toodetakse kümnete ja sadade kaupa. Miks siis Eesti füüsikud oma e-õpiku tarkvara programmeerivad? Sest meile tundub, et ükski […]
Energia kursuse õpik nüüd ka elektrooniliselt kättesaadav
Madis Reemanni õpik Energia ilmus juba eelmise aasta lõpul. Tegime nüüd avalikuks ka vastava e-õpiku. Sinna ei ole veel jõutud lisada tarvilikku interaktiivset materjali, aga vähemasti on tekst kõigile kättesaadav. Õpiku leiab aadressilt õpik.füüsika.ee.
HAB (high altitude ballooning) – igamehe võimalus stratosfääri lennata
Heeliumipallid ei pruugi olla mingid mänguasjad – 100-200 euro eest on võimalik hankida komplekt, mis tõuseb rohkem kui kümne kilomeetri kõrgusele ning on varustatud raadiosaatja, juhtbloki, GPS’i ja sensoritega põhiliste atmosfääri parameetrite mõõtmiseks. Loomulikult saab heeliumipalliga üles lasta ka kaamera. Ja kui te arvate, allolev pilt on tehtud mõne satelliidi pealt, siis te eksite. Märksõnaks on […]
Robert H. March’i “Füüsika võlu”, nüüd e-raamatuna
2000.aastal andis kirjastus Ilmamaa välja Robert H. March’i raamatu Physics for poets. Tõlkis Henn Käämbre, eestikeelseks pealkirjaks sai Füüsika võlu. Eesti Füüsika Selts on nüüd selle väärt teose uuesti välja andnud, e-raamatuna aadressi õpik.füüsika.ee. Lugemiseks tuleb küll keskkonda sisse logida, aga muus osas on selle kasutamine vaba. Legend räägib, et pealkirja otsetõlke – Füüsika poeetidele […]
Füüsikaviktoriin Spekter
TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga korraldavad 8. aprillil 2015 veebipõhise füüsikaviktoriini „Spekter“. Viktoriin on pühendatud rahvusvahelisele valguse aastale ning sellest oodatakse osa võtma kõiki 8.-10. klasside õpilasi, kes soovivad oma füüsikateadmisi proovile panna. Võistlusest saab osa võtta arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriini idee initsiaatori ja vedaja, TÜ teaduskooli haridustehnoloogi […]
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts saadab tudengid tagasi kooli
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS) alustas uut ettevõtmist „Tudeng füüsikatundi“, mille raames saadetakse tudengid gümnaasiumide füüsikatundidesse rääkima füüsikast ning selle etematest väljunditest. Esimesed tunnid anti 13.01.14. ja 15.01.14. Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Kokku andsid tudengid kuus tundi, mida said kuulata nii Treffneri humanitaar-, reaal- kui loodusharu õpilased. Füüsikaportaalil õnnestus kohal käia tunnis, mis algas kolmapäeval kell […]
Eesti füüsikud õpetavad Saudi Araabia Kuningriigi õpilasi
Saudi Araabia Kuningriik on islami sünnimaa. 1932. aastal asutatud riigis on lisaks maailma suurimatele naftamaardlatele ka innukaid kooliõpilasi. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO on saudid osalenud neli korda. Möödunud suvel Tallinnas ja Tartus toimunud IPhO-l saadi üks pronksmedal ning kolm tunnustusdiplomit. Võrreldes ülemöödunud aasta ühe diplomiga on edasiminek mitmekordne. Järgmiseks, Taanis toimuvaks IPhO-ks valmistavad saudi andekaid noori […]
Sügis 2010 – õpikodade projekt käivitumas
Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade kävitumiseni on jäänud veel mõned loetud nädalad. Meie sõnum õpilastele: Tulge kindlasti proovima/uudistama. Isegi kui te ei ole päris kindlad, kas see on teie jaoks täpselt see õige asi. Meil on toredad õpetajad, huvitavad teemad ja vahvad eksperimendivahendid, ahhaa-elamus on garanteeritud. Meie sõnum õpetajatele: Õpikodade programm on ellu kutsutud selles, […]
Sügis 2010 – füüsikaõpetajate võrgustik, internetis ja reaalses elus
Sügis tuleb EFS füüsikaõpetajate võrgustikule teistmoodi – koostöös TÜ Füüsika Instituudi koolifüüsika keskusega oleme avanud internetipõhise juurdepääsu õppele, mida Tartu Ülikoolis tänastele ja tulevastele füüsikaõpetajatele pakutakse. Aadressil www.fyysika.ee/opetaja on esiteks olemas need loengukursused, mis on eelmisel akadeemilisel aastal videona salvestatud. Lisaks sellele on seal olemas ka 2010 aasta sügissemestri loengute tunniplaan Tartu Ülikoolis ja vastavale […]
Füüsikaõpetajad käisid keemiat uurimas.
EFS füüsikaõpetajate suvekool toimus traditsiooniliselt jaanipäeva järgsel nädalal. Sel suvel reisisime Tartust Kohtla-Järvele ja Sillamäele ja meie lootuseks oli siduda füüsikat keemiaga. Esimene päev möödus TÜ uues Chemicumis ( http://www.ut.ee/et/ettevotlus/22-01-2010/keemia ) Kuulasime kolme loengut. Keemiast ja füüsikast rääkis prof Toomas Tenno, LOTE tegevusest ja struktuurist dekaan Peeter Burk. Elutervet kaasaelamist tekitas Ain Tõnisson oma loenguga […]
ÕL 14.05.2010: Füüsika õpetamine – kas tunneli lõpus paistab valgus?
Füüsikatudengite hulgas ei ole õpetajaamet enam põlu all, aga koolides napib selle aine õpetajaid endiselt. Tartu ülikool, Eesti füüsika selts ja projektid, nagu „Noored kooli”, näevad tõsist vaeva, et noored õpetajaameti valiksid, aga suurt edu veel ette näidata ei ole – muutused võtavad aega. Eesti füüsika selts ja TÜ füüsika instituut saavad järjest sagedamini kirju […]
Konverentsi „E-ÕPE – TÕSINE MÄNG“ videolindistus
14.–16. aprill 2010 korraldas Eesti infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskus konverentsi „E-ÕPE – TÕSINE MÄNG“. Konverentsil räägiti hariduse arengutest ja Eesti hariduse uutest suundumustest. Konverentsi ettekannetega ja sessioonide videolindistustega saate tutvuda siin.
Stipendiumikonkurss füüsikaõpikute kirjutamiseks
Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]
Valitsus kinnitas uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad
Valitsus kinnitas 14.01.2009 istungil haridus- ja teadusministri esitatud uued põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millele üleminek algab 2011. aasta sügisel. Uute füüsika gümnaasiumi ja põhikooli õppekavade kallal on tublisti vaeva nähtud ja tegijate lootus on, et uus kava on sai parem kui vana. Aga määrava tähtsusega on loomulikult järgnev periood, kus uus õppekava peab saama […]
Eesti Füüsika Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamiseks
Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]
Virtuaalõppe katsetamine: otsime huvilisi
On plaan korraldada käesoleva aasta detsembris 1-3 testtundi, kus me üritaks kuulajatele selle tarkvara kaudu midagi õpetada. Aga selleks on meil tarvis vabatahtlikke huvilisi, kes tahaksid neis tundides osaleda. Eelduseks on enam-vähem korralik internetiühendus (esmaseks testimiseks võiks minna youtube’i ja vaadata, kas sealsed videod mängivad ilma jõnksutamisega, kui jah, siis sellest peaks piisama). Arvuti ka […]
Sai teoks läbi aegade rahvarohkeim füüsikaõpetajate kohtumine
Voore Puhkekeskuses toimus 6.-7 novembril 2009 EFS füüsikaõpetajate sügisseminar, kuhu tuli kokku pretsedenditu arv füüsikaõpetajaid – 104. See on ligikaudu neljandik kõigist Eesti koolides füüsikat õpetavatest inimestest. Kohtumise eesmärgiks oli füüsikaõpetajate kogukonna laiendamine ja tugevdamine. On ju just füüsika õpetamine Eesti koolides see, mis ikka ja jälle kurval toonil jutuks tuleb. Ja kui me siin […]
Hakkame katsetama veebipõhist hakkajate laste individuaalõpet
Tartu Ülikool hankis litsentsi Adobe Connection Pro tarkvarale, mille abil saab nn virtuaalklassis õpetada üheaegselt kuni sadat kusiganes arvuti taga istuvat last. Nagu ikka, me ei arva end mingit imerelva leidnud olevat. Teame, et tehniliselt on tarkvara väga hea. Aga kas sellisel viisil õpetamine ka piisavalt efektiivne on? Igal juhul on asi katsetamist väärt. Sestap […]
Keeletehnoloogiast
Juba mõnda aega tagasi toimus Eesti keeletehnoloogide konverents. Käisime vaatamas. Tegelikult tahaks ju kasutada kõiksuguseid keeletehnoloogilisi … vidinaid, nagu kõnetuvastus, masintõlkimine, kõnesüntesaator, intelligentne veeb … aeg-ajalt siit ja sealt meediakanalist ka kostub (põhiliselt ametnike) hääli, et kohe-kohe saab see kõik võimalikuks. Kui aga kuulata tegijate endi esinemisi ning nendega sel teemal rääkida, siis asjad edenevad […]
Videoülekanded koguvad kasutajaid
Nüüd juba igal pool: * Juunikuus oli IAEA (International Atomic Energy Agency) konvernets, kus haridusteemalisel sessioonil mitmel korral mainiti veebipõhist õpet kui üht võimalust; * Ülemaailmne GLOBE-liikumine jättis ära oma Kanadasse planeeritud konverentsi (masu!) ja peab selle asemel veebikonverentsi; * ASEPS (Asia-Europe Physics Summit) kannab end üle internetis (EVO baasil) * Järjest rohkem avaldatakse soovi […]
Tiigrihüppe ideelaadal on näha ka videoõpe a la Kihnu
Reedel, 12.06 toimuval Tiigrihüppe Ideelaadal on väljas ka tehniline lahendus, mille abil Kihnu kooli füüsikatunde tehti. Oleme ka ise seal, suhtlemiseks ja uute kontaktide sõlmimiseks. Anname ka teada, et 1.juulile on planeeritud nõupidamine, kus AVD-ga seonduvad küsimused laiapõhjalist käsitlemist leiavad. Esindatud on kõik osapooled – õpetajad, koolijuhid ja IT-spetsialistid. Üritame leida vastust küsimusele “Millist e-kooli […]
Kuidas on meil lood füüsikaõpetajatega
On justkui üldteada fakt, et füüsikaõpetajatega on Eestis lood kehvasti ja hingestatud, head füüsika õpetamist kohtab koolides harva. Eestis on ka olemas Eesti Hariduse Infosüsteem, EHIS. Asjast täpsema ülevaate saamiseks pöördusime andmete saamiseks sinna. Tulemus: EHIS-e andmetel õpetab Eesti koolides füüsikat 607 kvalifitseeritud füüsikaõpetajat, puudus on füüsikaõpetajast vaid ühes koolis. Kõik on justkui hästi? Vanemad […]
Audio-visuaalne kaugõpe asub ennast otsima
Arvatavasti on saabunud aeg, kus audio-visuaalne kaugõpe (AVD) jõuab koolijuhtide, õpetajate ja IT-inimeste teadvusesse, kui reaalne võimalus lapsi õpetada. See omakorda annab võimaluse algatada arutelusid ja diskussioone, mille tulemusel võiks selgida, mis võiks olla ja kuidas välja näha AVD Eesti koolides. Üritame siin blogis protsessil silma peal hoida ja võimalusel ka ise panustada.
Euroopa Füüsika Seltsi korraldatud füüsikahariduse foorumist Lätis Ratniekis
Euroopa Füüsika Feltsi korraldatud füüsikahariduse foorumist Lätis Ratniekis: Lisaks kohastele loengutele jagunes töö kolme rühma vahel. Esimene käsitles füüsikaharidust kõigile, teine füüsikaharidust huvilistele ja kolmas füüsikaharidus andekatele. Meie osalesime esimeses, kus tegeleti probleemiga kuidas ja mida õpetada füüsikast nendele, kellel füüsikat edasises elus otseselt vaja ei lähe. Noppeid meie kolleegidelt Hispaaniast, Saksamaalt, Ungarist, Inglismaalt jm. […]
E-õppe olukorrast.
Veel üks mõte e-õppe konverentsilt: Tundub, et tänast e-õpet võib väga jämedalt võttes paigutada teljele, kus ühes otsas on erineva keerukusastmega süsteemid tekstide, piltide, videote ja slaidide üleslaadimiseks, teises otsas aga need, mis püüdlevad selle poole, et ühel või teisel kombel õpetajat asendada. Esimesena mainitud “otsa” näited: koolielu.ee, miksike.ee … igasugused blogid, suhtluskeskkonnad, repositooriumid, jne, […]
Täpsustus ….
Me tahame saata erinevatele inimestele (üliõpilased, lapsevanemad) küsimustiku, milles on kirjas füüsika gümnaasiumi põhikursuse (põhikursuses on 5 füüsikakursust senise 6 asemel) õpiväljundeid. Sihtrühma inimesed panevad need meie väljamõeldud õpiväljundid tähtsuse järgi ritta ja kui on ideid, siis lisavad õpiväljundeid (õpitulemusi) juurde. Praegu me kogume meie siselisti inimestelt gümnaasiumi õpiväljundeid. Kui need õpiväljundid on kokku korjatud, […]
Uus õppekava: millest alustada
Alustuseks, HV: Arutelu peateema on, mida peaks sisaldama gümnaasiumi füüsika kohustuslikud kursused, mille arv saab tõenäoliselt olema viis. Tööd peaks alustama õpiväljunditest nagu tänapäeval öeldakse, ehk sellest, mida peaks üks tavaline inimene gümnaasiumist kaasa saama. Tavaliseks loen õpilast, kes ei pea füüsikat oma lemmikaineks. Panin kirja, mida pean oluliseks, kusjuures loend pole toodud tähtsuse järjekorras […]
Gümnaasiumide õppekava tegemisest: ettepanek
Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18 50088 Tartu 27. 03. 2009 Füüsikale uue gümnaasiumide õppekava koostamine Austatud härra minister Lukas, Haridus- ja Teadusministeerium on käivitanud uute riiklike õppekavade koostamise gümnaasiumidele. Kuna üheks eesmärgiks on reaalainete, sh füüsika õpetamise parandamine, samas aga nende ainete kohustuslikku mahtu on kärbitud, siis tuleb teha uus õppekava, millega tulevikus kaasuvad […]
On avalikustatud “Õpetajahariduse strateegia 2008-2013”
Dokument on lugemiseks siin. Kui sellest ei saa lugeda, mida üks või teine amet või ametimees kohe homme olukorra parandamiseks teeb või teha saaks, siis vähemasti tänane olukord on mõneti ära kaardistatud. Head lugemist, kel on aega lugeda.
Noored kihnlased õpivad füüsikat video vahendusel
Universitas Tartuensis kirjutab 19.09 lehes meie tegemistest järgnevalt: Sel õppeaastal käib Kihnu koolis osa õppetööst video vahendusel. Uuendusliku videosilla idee ja tehnilise lahenduse pakkusid välja Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Selts. Kihnu 8. ja 9. klassi füüsikatunde ei kolitud Internetti nalja pärast, vaid TÜ Füüsika Instituudi õppedirektori Kaido Reivelti sõnul võeti asi ette südamevalu sunnil. […]
ÕL 02.05.2008: Ehk on rohtu, mis avitab?
Ehk on rohtu, mis avitab? Kalev Tarkpea, Henn Voolaid (Tartu Ülikool), Õpetajate Leht, 02.05.2008 Arvatavasti ei üllata ÕL püsilugejat kuigivõrd see, et füüsikat peetakse koolis raskeks aineks ja et Eestimaal napib nii häid füüsikaõpetajaid kui ka füüsikaõpetajaks õppijaid. Aga mida teha, et olukorda parandada? Käesoleva kirjatüki autorid pakuvad kaasamõtlemiseks oma arusaama probleemi lahendusteedest. Ehk jõuab […]