Taavi Pungas
Saudi Araabia Kuningriik on islami sünnimaa. 1932. aastal asutatud riigis on lisaks maailma suurimatele naftamaardlatele ka innukaid kooliõpilasi. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO on saudid osalenud neli korda. Möödunud suvel Tallinnas ja Tartus toimunud IPhO-l saadi üks pronksmedal ning kolm tunnustusdiplomit. Võrreldes ülemöödunud aasta ühe diplomiga on edasiminek mitmekordne. Järgmiseks, Taanis toimuvaks IPhO-ks valmistavad saudi andekaid noori ette teiste hulgas Tartu Ülikooli füüsikud Taavi Pungas ja Mihkel Kree. Intervjuu Taaviga toimus kaasaegse Eesti reeglite kohaselt Skype’i vahendusel.
Ma siis küsin: kus sa oled?
Olen Saudi Araabias, töötan Jeddah linna lähedal ülikoolis nimega KAUST (King Abdullah University of Science and Technology), mis ehitati 4 aastat tagasi praeguse kuninga käsul. Wikipediast saab kooli kohta põhjalikumalt lugeda. Päeval on siin 30-35 kraadi, päike paistab kogu aeg, öösel on üle 20 kraadi. Kokkuvõttes soe ja mõnus. Elame kahepeale ühes ülikoolilinnaku “villas”, mis on üsna mere ääres.
Valmistad kooliõpilasi ette Taanis toimuvaks rahvusvaheliseks IPhO füüsikaolümpiaadiks. Mis haridusastme õpilastega sa tegeled?
Õpetame Mihkel Kreega kahte rühma. Taani IPhO-le läheb vanem, 12. ja 11. klassi õpilastest koosnev viieliikmeline rühm. Nooremate sihiks on järgmised olümpiaadid. Nemad on 9.-10. klassi õpilased. On huvitav, et siin algab füüsikaõpe 10. klassis. Üheksandikud on seni füüsikat õppinud vaid varasemates treeninglaagrites.
Mille põhjal just need õpilased välja on valitud?
Ma olen küll küsinud, aga päris täpset vastust pole saanud. Näiteks Saudi Araabia vabariiklik olümpiaad tuleb alles nädala pärast. Tean, et esialgselt valitud mõnekümnest õpilasest tehti esimestes treeninglaagrites omakorda valik ning nendega meie tegelemegi.
Kuidas juhtus, õpetama valiti just Eesti rühm – hästi õnnestunud IPhO?
Arvan, et Eesti kasuks otsustati suures osas tänu Jaan Kalda pikaajalisele väljapaistvale tööle rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide korraldamisel. Ta jäi saudidele meelde ning kutsuti eelmisel aastal nende võistkonna treenimisele akadeemiliseks nõustajaks (academic advisor). Et koostöö sujus, siis sel aastal võeti asi põhjalikumalt ette. Kaasati rohkem treenereid, näiteks mind ja Mihklit.
Kuidas õppetöö välja näeb?
Hommikust pärastlõunani on loengud. Neis võtame uut materjali ja lahendame ülesandeid, kodutöid anname ka. Kuni paar korda nädalas sooritame eksperimente. Õppenädalad on jaotatud teemablokkideks, mõnenädalaste vahedega teeme õpitu kohta kontrolltöid. Mina tegelen põhiliselt noorema rühmaga, neil on teadmised veel üsna lünklikud ning ülesannete lahendamisel on hea, kui abistaja pidevalt tagant aitab. Vanemal rühmal on samas olulisem iseseisvalt ülesandeid lahendada, et olümpiaadil hästi esineda.
Saaksid sa tuua näite ühe nädala õppeteemast?
Näiteks eelmise nädala teema oli staatika. Noorem rühm oli seda koolis õppinud, ent jõudude ja jõumomentide tasakaalu kasutamine ei olnud neile veel sajaprotsendiliselt selge. Vanem rühm oli tugevam ning sai keskenduda keerulisemate võtete kasutama õppimisele.
Milline on sinu hinnangul nende õpilaste tase võrreldes Eesti põhikooli-gümnaasiumiga?
Füüsikaõpe algab siin alles 10. klassis. Et Eestis saadakse esimesed reaaliateadmised juba 8. klassis, siis on Eesti füüsikaõppe tase kindlasti parem. See peegeldub ka olümpiaaditulemustes. Siinsete õpilaste teadmised on lünklikumad, aga nuppu neil on, selle poolest erinevust Eesti õpilastega ei paista.
Võib vist öelda, et osade IPhO ülesannete lahendamiseks on vaja enamat, kui metoodilist lahendamisoskust. Kuidas teie ülesannete loovat lahendamist õpetate?
Loovust saab rakendada alles põhiteadmiste varalt. Esimese asjana tuleb A ja O selgeks õppida, seejärel pääseb loovus keerulisemate küsimuste lahendamisel paremini valla. Meil loenguvormi praktiliselt ei ole, suurem osa tööst on ülesannete lahendamine. Mina leian, et iseseisvat mõtlemist saab õppida ainult iseseisvalt mõeldes.
Kui pikk teie välislähetus on, ja millal see algas?
Tulime siia 5. aprillil, mina lahkun 5. mail. Mihkel õpetab juuni keskpaigani, edasise aja koos Jaaniga. Paariks lõpunädalaks tuleb Jaani abistama ilmselt Stanislav Zavjalov.
Selge! Siis veel kohustuslik küsimus: mida sealsed inimesed Eestist teavad/arvavad?
Meie õpilased teavad Eestist seda, et siit tulevad väga targad füüsikud! Aga tavainimesed ilmselt Eestist väga kuulnud pole.
Olen ma midagi küsimata jätnud, sooviksid midagi lisada?
Jah, soovin. Saudidel on see vist alles 4. aasta IPhO-l osaleda. Tulemuste saavutamiseks on nad raatsinud palju ressurssi õppetöösse investeerida, mistõttu tulemusteni nad kindlasti ka jõuavad. Siiski, Eestil on IPhO-l ja teistel olümpiaadidel oma suuruse ja jõukuse kohta seni väga hästi läinud, hoolimata sellest, et riik ei suudaks iga aine jaoks kinni maksta 3 kuu pikkust treeninglaagrit. Seega järeldus: ka väike Eesti on maailmas konkurentsivõimeline. Nafta puudumine tähendab, et peame töötama rohkem peaga, ning see, et Saudi võistkonda tahetakse õpetama just eestlasi, on üks näide sellest, et meil tuleb peaga töötamine ka hästi välja.
Küsis: Uku Püttsepp
Leave a Reply