• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Munadepühade ootuses

29.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Munadepühadel koksitakse munasid. Paljud teavad, et keedetud ja toorest muna on võimalik eristada selle järgi, kas need keerlevad või eriti mitte. Hiljutisel külaskäigul Pariisi sealsesse Avastuste paleesse (Palais de la Découverte) nägin hoopis isesorti munakatset.

Vaadake kõigepealt video ära:

3phase-rmf-180f-airopt

Kolmefaasiline asünkroonmootor. Läbi kolme elektromagneti (mida kokku nimetatakse staatoriks) juhitakse vool nii, et tekkiv summaarne magnetväli pöörleks ümber mootori sümmeetriatelje. Wikipediast võetud animatsioonis tähistavad sinised nooled kolme staatori elektromagnenti poolt tekitatud magnetvälja suunda. Nende vektorite summa on mootori keskmest kõige kaugemale ulatuva noole ots, see käib tõepoolest ringiratast. Keskmine, pöörlev osa (rootor), on samuti elektromagnet, mis orienteerib end rootori poolt tekitatud summaarse magnetvälja järgi.

Muna on ilmselt tehtud mingist metallist. Klaasist aluse all on kolm elektromagnetit, millega saab muna mõjutada. Aga miks muna keerlema hakkab? Ja miks see keereldes otsale tõuseb?

Tegelikult ei ole see seade midagi muud, kui veidi ebatraditsiooniliselt ehitatud sünkroonmootor. Sünkroonmootori tööpõhimõtet on üritatud seletada kõrvaloleval animatsioonil.

Selles katseseadmes on rauast muna on rootoriks, kusjuures rootori magnetvälja tekitab staatori muutuva (pöörleva) magnetvälja tekitatud induktsioonivoolud icon_eopik.

Ehk aitab ettekujutus, et muna on selles katses nagu magnetnõel pöörlevas magnetväljas, kusjuures muna magnetvälja tekitavad munas tekkivad pöörisvoolud.

Mis puutub muna otsale tõusmisesse, siis see on juba mehaanika … ja sellega tegeleme ühes järgmises postituses.

 

 

Filed Under: Füüsika koolis

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in