Veel üks mõte e-õppe konverentsilt:
Tundub, et tänast e-õpet võib väga jämedalt võttes paigutada teljele, kus ühes otsas on erineva keerukusastmega süsteemid tekstide, piltide, videote ja slaidide üleslaadimiseks, teises otsas aga need, mis püüdlevad selle poole, et ühel või teisel kombel õpetajat asendada.
Esimesena mainitud “otsa” näited: koolielu.ee, miksike.ee … igasugused blogid, suhtluskeskkonnad, repositooriumid, jne, jne … isegi Second Life (niipalju, kui võhik erinevaid näiteslaide kohanud on) … tegelikult on valdav osa õpisüsteemidest oma põhiolemuselt justnimelt ülesriputamise kohad koos väga suure hulga suhtlus- ja järjehoidmise tööriistadega.
Aga siit-sealt võib leida ka vihjeid mõnesugusele intelligentsele e-õppe keskkonnale, mis on palju rohkem kavalalt üle prillide piiluva õpetaja moodi. Vello Kukk rääkis midagi sinnapoole, fyysika.ee mõtleb sinnapoole … aga “kätte” ei ole asi end veel andnud.
Ei jäta jonni.
Leave a Reply