Euroopa Füüsika Feltsi korraldatud füüsikahariduse foorumist Lätis Ratniekis:
Lisaks kohastele loengutele jagunes töö kolme rühma vahel. Esimene käsitles füüsikaharidust kõigile, teine füüsikaharidust huvilistele ja kolmas füüsikaharidus andekatele. Meie osalesime esimeses, kus tegeleti probleemiga kuidas ja mida õpetada füüsikast nendele, kellel füüsikat edasises elus otseselt vaja ei lähe.
Noppeid meie kolleegidelt Hispaaniast, Saksamaalt, Ungarist, Inglismaalt jm.
- Science-õpe põhikoolis on tahaplaanile lükanud puhta füüsika, lapsed ei saagi teada, milline see füüsika õieti on,
- põhikursuste arv gümnaasiumis väike – näiteks Saksamaa gümnaasiumides on loodusharus sõltuvalt liidumaast 2-4 kursust, humanitaarsuunas ei pruugi õpilane füüsikat validagi,
- virtuaalseid katseid (simulatsioonid jms) tehakse liiga kergekäeliselt, need ei asenda päris katseid,
- meedia on füüsikavaenulik, mis tuleb ilmselgelt ajakirjanike vähesest füüsikaharidusest, näiteks kõik, mida füüsika teeb-uurib, on kahjulik: mobiiltelefonid, tuumaelektrijaamad,
- puudus on inseneridest, teadlastest, õpetajatest
- väga omane on pillav-raiskav (loe: energiat raiskav) elumentaliteet,
- Hollandis on väga populaarne (20 % täiskasvanud elanikkonnast jälgib) teadust propageeriv saade, kus käsitletakse üsna põhjalikult ka füüsikaalaseid probleeme-nähtuseid,
- õpetajatele korraldada kaasaegse füüsika kursused, sest võrreldes praeguste õpetajate õppimise ajaga, on füüsika kõvasti edasi arenenud,
- kaasaegse füüsika kursused gümnaasiumis peavad olema tasakaalus klassikalise füüsika kursustega. Toodi välja, et esimest on liiga vähe,
- välja ei tohi visata valemi-füüsikat (formula-physic) ka põhikoolis, aga tuletama peaks valemid katseliselt.
Üldiselt tõdeti, et füüsika üldharidusega on lood kehvad ja koostati kokkuvõte tehtud aruteludest, mis peaks ilmuma ka Euroopa füüsika seltsi ametlikul veebilehel.
Leave a Reply