Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist.
—————————————————
Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited:
The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite deliberately, in order to add weight to the conspiracy theory that the world is warming up as a result of increased CO2 emissions from human activity. The statement that:
“If it is as it now seems, never again will “peer review” be used to shout down skeptics”.
www.nzherald.co.nz
blogs.news.com.au
*******************************************
See vist ju tavaline asi, et muudetakse andmeid? Mäletan baka aegu. Meil oli tihti nii, et katsed pidid vastama mingisugusele seadusele. No me siis muutsime nii palju, et see ka vastaks ja et õppejõud meid läbi laseks. Samamoodi on ka katsetsentritega, kus teadlased muudavad katseandmeid, et saaks sponsoritelt suuremat raha. Maailm ei keerle tõe ümber, vaid religiooni, mis iganes see ka poleks.
PS See uudis on juba mitmetel uudiste saitidel.
*******************************************
Tere!
> “If it is as it now seems, never again will “peer review” be used to shout down sceptics.
“Peer review” ei ole kunagi olnud mingi püha lehm, kes lüpsab ülimat tõde. Teadustulemusel on kaalu vaid siis, kui ta on avaldatud kujul, mis võimaldab seda sõltumatult kontrollida, ja neid ka tuleb kontrollida ja kontrollitakse! Olen ise nt ühest “Physics Letters B” artiklist leidnud keset korrektset tuletuskäiku täiesti arusaamatu valemi, mida ilmselt päris mitu trükikuradit närinud oli. Pole probleem: artikkel oli piisavalt põhjalik, et suutsin vaevata õige tuletada. See, et mõni tulemus enne korralikku kontrollimist meediasse paiskub, ei tee seda veel usutavamaks ega ole samuti tõe kriteerium. Kõik kolm retsensenti, laduja, trükikoda – kõigil on lõplik tõenäosus vigade läbilaskmiseks ja sellega tuleb leppida.
Viidatud lehel toodud arutelu paistab pealegi sageli segi ajavat kliimat, ilmastikku ja ilma ja läheb kliima soojenemise teemast sellega mööda.
Parimat!
S
*******************************************
Tere!
Kui lekkinud materjal on autentne, mis tundub tõenäoline, on kahtlemata ees oodata huvitavat aega. Selgituseks siiski nii palju, et see ei võimalda mitte ümber lükata kliima soojenemise teooriat vaid selle üht olulisemat “tõestusmaterjali”, erinevaid nn. hokikepi graafikuid (hockey stick), milliste usaldusväärsust on ennegi kahtluse alla seatud ja millega Al Gore mööda ilma ringi käib ja inimesi hirmutab.
Ajastus on muidugi huvitav, arvestades peagi toimuvat Kopenhaageni tippkohtumist ja jääb üle loota, et last koos pesuveega minema ei visataks.
Lugupidamisega,
AR
*******************************************
Vahvad häkkerid olid! See paneb ehk inimesi mõtlema, et ei tasu igasugu pahna eposti teel laiali saata. Ja üldse tuleb tuleb kasutada selgeid, lühidaid ja ühemõttelisi lauseid [1]. Arusaamatuks jäävad küll mõningad ehk liiga üldistavad järeldused, mida nende lugude autorid teevad.
Vist ükski mõtlev teadlane ei arva, et “peer review” on mingi imeline ja 100% täpsusega tõe-vale filter. Kas mõni teadlane julgeb panna käe südamele ja öelda, et tema refereeritud artiklis ei lasknud ta läbi ühtegi viga? “Peer review” on lihtsalt üks väike abivahend selles suuremas süsteemis, mida me nimetame “teaduslikuks meetodiks” [2].
Loomulikult, suurim üllatus nendes lugudes on see, et maailmas võib leiduda ebaausaid teadlasi. Tänase päevani arvasime, et kõik teadlased, arstid, poliitikud, õpetajad, sportlased ja toruluksepad on ikka läbinisti ausad kodanikud…
[1] http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?59407
[2] http://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_method
A
*******************************************
Et kliima soojenemine on enne Kopenhaageni kohtumist taas päevakorras ja intrigeeriv, on loomulik – mis taaskord kinnitab, et siin ei ole ammu enam tegu teadusprobleemiga vaid geopoliitiliste, majanduslike, demograafiliste jne jne. probleemide segapuntraga.
Ilma soojenemist prognoosivad (järelejätmatu tüütusega) IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel, ellu kutsutud ÜRO poolt koostöös Üleilmne Meteoroloogiaorganisatsiooniga WMO) aruanded. Viimane, neljas aruanne üldarvestuses, ilmus 2007. a., järgmist on oodata 2014.
Juba IPCC päritolu (ÜRO juures, valitsustevaheline) on andnud võimalusi pidada seda arengumaade vandenõuks arenenud tööstusriikide vastu. Kuna taolise argumentatsiooniga aga kaugele ei sõida, seavad kliimasoojenemises kahtlejad (‘skeptikud’) küsitavaks IPCC aruanded ja esmajärjekorras nende aruannete teadusekspertiisi osa (vt. http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html ).
Seejuures jagunevad ‘skeptikute’ argumendid kahte rühma:
- IPCC tehtud teadusekspertiis ei ole pädev sest (a) eksperdid on valituste/äriringkondade poolt manipuleeritud; (b) võltsitakse vaatlusandmeid; (c) kohendatakse tahtlikult klimatoloogilise andmetöötluse tulemusi. Kusjuures (a)- (c) realiseeruvad seeläbi, et teadusliku eelretsenseerimise ( Peer-Review ) mehhanism ei tööta, vaid on hoopis (eel)manipuleeritud ja kallutatud. Kliima soojeneb küll, aga sel pole mingit pistmist inimtegevusega, s.h. kasvuhoonegaaside tööstusliku emiteerimisega.
- Praeguse arvamusevahetuse aluseks olev VRi tsiteeritud arvamus näikse kuuluvat esimesse kategooriasse.
Teist liiki seisukohti on meilgi ajakirjanduses propageerinud Anto Raukas.
‘Optimistid’ on kõigis küsimusis ‘skeptikutele’ täpselt vastupidistel seisukohtadel ja toovad kinnituseks just sellesama ‘Peer-Review’ mehhanismi ‘pidavuse’ kui ainsa mittespetsialistile tõsikindla kriteeriumi.
Ega niisuguses olukorras ei jäägi muud üle kui minna eespooltoodud aadressil: http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html ja veenduda ise, kellel on õigus, kellel mitte. Selleks tuleks aga varuda piisavalt aega ja kannatust, sest dokumendi maht on 160 MB, kusjuures isegi ‘Frequently Asked Questions’ on 7.2 MB pikkune.
RR
*******************************************
Tere!
Kopeerin siia kaks teemakohast kirja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi listist. See Soome saade on huvitav.
Tervitades
S
++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++
Subject: [TYLKR:2594] Climategate – pomm kliimauuringutes
Tervitus!
Kes veel ei tea, siis kliimateaduses on plahvatanud paras pomm, mida on viimaste päevade jooksul hakatud kutsuma ClimateGate’ks. Nimelt häkiti mõned päevad tagasi sisse Inglismaal asuva University of East Anglia kliimauuringute keskuse (Climate Research Unit, CRU) serverisse ning pandi sealt pihta viimase 10-15 aasta kirjavahetus ja igasugust muud materjali. Kõik see ringleb nüüd internetis igaühele vabalt kättesaadavana. Sealhulgas andmeid mida on siiamaani teabenõuete kaudu avalikuks püütud teha, kuid mida CRU on kiivalt varjanud.
Kogu asja idu on selles, et nendest kirjadest selgub, kui ulatuse on võtnud kliimateaduses valeandmete esitamine ja sobivate tulemuste näitamine. Tolle keskuse teadlastel on suur mõju ka IPCC raportitele, mis omakorda on kogu tänapäevase kliimapoliitika aluseks. Eks paistab, mis sealt välja tuleb, asi on nii värske et kraami alles uuritakse.
Paar linki kah:
www.nytimes.com
www.thenewamerican.com
++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++
Subject: [TYLKR:2595] Re: Climategate – pomm kliimauuringutes
Tere
Jätkan rida:
IPCC raportite aluseks olevat kliimateadust on juba mitmeid aastaid kriitiliselt uurinud statistik Steve McIntyre, kellel on olnud tõsiseid raskusi kliimaennustuste aluseks olevate materjalide kättesaamisel – lähteandmed peaks ju olema vabalt saadaval – ning olles neid aegajalt siiski ka kätte saanud (mitte küll kliimateadlaste endi lahkusest), on tema väitel andmete tõlgendamise metodoloogias olnud väga tõsiseid puudujääke.
Seda teemat käsitles põhjalikult hiljuti Soome YLE1 telekanalis uuriva ajakirjanduse saade MOT (toimetaja Martti Backman), kus toodi ära muuhulgas nii Soome dendroloogide kui ka järvemuda uurijate hinnangud välismaa kolleegide metodoloogia asjus, mis olevat pehmelt öeldes mäda.
Ka McIntyre’i väitel kasutas Keith Briffa – sealtsamast Ida-Inglismaa Ülikoolist, Norwichist – oma kliimamudeli statistilise lähtealusena vaid kahteteistkümmet dendroloogilist näitu, samas kui Lapimaal kasvavate rabamändide mõõtmisel baseeruvate kliimauuringute puhul kasutatakse sadu mõõtmisi.
Teema on lai ning ka ligi pooletunnine saade kompas vaid pinda. Viidatud saadet saab täies ulatuses ja inglisekeelsete subtiitritega vaadata siit: http://dotsub.com/view/19f9c335-b023-4a40-9453-a98477314bf2
Transkriptsioon soome keeles ja inglise keeles.
Tervitades,
SV
*******************************************
Tere,
Väiksest skandaalist kliimauuringutes jõudsime ühe olulisema teemani: töötlemata mõõtmistulemuste avalikustamine teaduses.
Näib, et lõpuks hakkavad ka Euroopa teadlased arutama selle teema üle, mis näiteks Ühendriikides juba vast 10 aastat tagasi enam-vähem selgeks vaieldi. Nimelt: kas *maksumaksja raha* eest tehtud eksperimentide ja suuremahuliste mõõtmiste töötlemata tulemused tuleb *kiiresti* ja *kõigile* teadlastele kättesaadavaks teha või võivad eksperimendid/laborid oma nn musti mõõtmisandmeid varjata. Ameerikas viis arutelu selleni, et kõik suured eksperimendid peavad oma mõõtmistulemused võimalikult kiiresti avalikuks tegema ja seda mugavalt ning arusaadavalt lõppkasutajale. Vaatake näiteks NASA kosmoseeksperimentide veebilehti: kõigis neis on eraldi viide andmetele ja ka andmetöötlustarkvarale. Sealmaal käib arutelu juba järgmisel tasemel: kas andmed on ikka piisavalt mugavalt ja kiiresti kättesaadavad kõigile.
Euroopas eksperimentidel seevastu pole peaaegu kusagil sellist kohustust. Hea ja tüüpiline näide on üks Itaalia-Vene-jt tumeaine eksperiment nimega DAMA/LIBRA. Nad on juba 4 aastat väitnud, et näevad “mingisugust signaali” oma detektoris. Siiani aga keelduvad avalikuks tegemast oma detektorist saadud töötlemata andmeid. Mis lõppkokkuvõttes on neile toonud teenitud karistuse: neid ei võeta enam kusagil eriti tõsiselt. See on üks näide, aga kurvastusega võib öelda, et Euroopa on täis selliseid salatsevaid eksperimente.
Seega, teaduse rahastajad ja teadlaste enamik võiks rohkem selle eest võidelda, et eksperimentide mõõtmistulemused saaks kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks kõigile teadlastele. See tagaks parema kontrolli selle üle, et eksperimentide juures ei vusserdataks ja andmetega ei mängitaks ning sunniks eksperimentide juures tegutsevaid teadlasi kiiremini tegutsema. Ausalt öeldes, väga paljude Euroopa eksperimentide juures tegeletakse ikka sõna otseses mõttes molutamisega. Pole ju hirmu, et keegi võtab samad andmed ja leiaks enne sind nendest midagi huvitavat.
Eriti oluline on avalikustamine Eesti teadlastele. Kuna Eesti osaleb vaid näputäies suurtes eksperimentides, siis elame me tegelikult paljuski neist mõõtmisandmetest, mis pudenevad meile rikaste riikide söögilaualt. Loomulikult, on raske, kui mitte võimatu, sekkuda teiste riikide teaduspoliitikasse. Teisalt, vähemalt niipalju saaks Eesti ikka teha, et nõuda vähemalt Raamprogrammi jt EL raha eest tehtavatele teadusprojektidele andmete avalikustamise kohustust.
Veidi lugemist samal teemal: http://physicsworld.com/cws/article/news/40846
*******************************************
Tere,
Olen nõus “mustade” mõõtmisandmete avalikustamisega, aga siis tuleb ka selgelt määratleda, et need andmed ei ole kvaliteedikontrolli läbinud ja andmete produtseerija ei vastuta mingil moel nende kasutamise tagajärgede eest. Nii on näiteks keskkonnaseires – toorandmed on põhimõtteliselt kättesaadavad (automaatmõõtmiste puhul lähi-reaalajas, kui on avalik huvi), aga staatuse ametlike seireandmetena omandavad nad alles kvaliteedikontrolli järel. See on (professionaalse) inimmõistusega tehtav protseduur, millega püütakse kõrvaldada aparatuuri häiretest ja mõõteobjekti eeldustele mittevastavast seisundist (nagu näiteks vahetult õhuseirejaama juures tossutav traktor) tingitud ebatavalised näidud. See on paratamatult natuke subjektiivne, aga üldiselt siiski tõstab andmete usaldusväärsust.
Toortulemuste vaba kasutamine toodab kindlasti juurde pseudoteaduslikku müra, sest inimestel (eriti neil, kes on teemaga ainult osaliselt kursis) on kalduvus kinni haarata intrigeerivatest tulemustest. Aga küllap leidub ka mõni uurimisrühm, kes on iseseisvalt võimeline kvaliteeti kontrollima, kui taustaandmed on piisavalt hästi dokumenteeritud.
Tervitustega,
MK
*******************************************
Tere,
jah, üksjagu pseudoteadust võib sealt tekkida. Samas, seda tekib niikuinii ja üldjuhul pseudoteaduse tootjad ei viitsi nii keerulist asja, nagu andmete töötlemine, ette võtta.
Eks enamasti on nii, et ükski teadlane ei taha teise teadlase mustades andmetes sobrada. Huvi tekib siis, kui tulemused tunduvad veidi “kallutatud” või sobrajal on väga kindel teadmine oma parematest oskustest.
Lisaks on asjal ka väike tehniline nüanss. Andmemahud võivad ulatuda tera- ja petabaitidesse. On vähe teadlasi, kellel on kohe võtta ressursse selliste andmete töötlemiseks.
A
*******************************************
Tere!
Siin tuleb ilmselt eristada kahte asja.
Esiteks, suur hulk mõõtmisandmeid, mis tulevad mingist riigi raha eest ostetud masinast. Tõepoolest, nendele juurdepääs võimaldab teha üksteisest sõltumatutel uurimisgruppidel sõltumatuid uuringuid.
Teine, antud juhul olulisem aspekt on tehtud teadustöö järelduste usaldusväärsuse kontrolli võimaldamine. Probleemi ei oleks, kui toorandmetest sarnase järelduseni jõudmine on teostatav, aga kui see ei õnnestu, mis siis saab? Kui algse uurimuse teostajad on piisavalt nimekad, võivad nad alati öelda, et teised on lihtsalt saamatud ja sellega argumentatsiooni lõpetada. Antud juhul väidab peamist kriitikat teeninud uurimus, et 20. sajandi lõpukümnendite Maa põhjapoolkera keskmine temperatuur on kõrgem, kui mistahes varasema antud pikkusega perioodi keskmine temperatuur viimase tuhande (sic!) aasta jooksul. Tegemist ON väga karmi väitega, mis muuhulgas leidnud väga suure kajastuse IPCC kolmandas raportis 2001 aastal (graafik esikaanel) ning tulemuseks on see, et valdav osa maailma keskkonnakaitsjaid usaldavad seda tulemust täielikult. Minu jaoks on iseenesestmõistetav, et sellise kaaluga töö puhul peab olema juurdepääs kõigile andmetöötlusetappidele kuni arvutusteks kasutatava programmikoodini välja (selgituseks, antud juhul ei olnud andmemahud ega programmikood liialt suuremahulised, et tekitada tehnilisi probleeme).
Lugupidamisega,
AR
—————————————————
Ma väga vabandan, kui seda on siin juba esitatud, kuna kustutasin paljud vastused ära, aga siin on need kurikuulsad mailid, mis tegi nii palju jama. Lihtsalt lugege ja voila.
http://www.eastangliaemails.com/index.php
Leave a Reply