• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kes soojendab meie kliimat?

19.07.2007 by toimetaja Leave a Comment

Sellest, kes või mis meie kliimat soojendab on praegu suhteliselt õige aeg rääkida, sest vastvalminud IPCC (Intergovermental panel for climate change) ehk valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogum süüdistab kliima soojenemises ennekõike inimest. IPCC raportile vastuargumente palkas aga USA kütusegigant ExxonMobil oma uurimisgrupid, kes saavad õlitöösturilt 10 000 dollarit iga ümberlükatud argumendi eest.
Üks, millega mõlemad osapooled päri on on see, et kliima on tõepoolest viimasel ajal soojemaks muutunud. Näiteks on möödunud saja aasta 10 kõige soojemat aastat sattunud just viimase 14 aasta hulka. Samuti ollakse nõus, et liustikud sulavad, veetase ookeanides tõuseb ja kliima on viimase 50 aastaga soojenenud kaks korda nii palju kui eelnenud 100 aasta jooksul.

IPCC on ÜRO juures tegutsev suurim kliimauurimisorganisatsioon

IPCC nägemus uppunud Amsterdamist, kaart Google Earth

maailmas, kuhu kuulub üle 2500 teadlase üle 130 riigist. Nende hinnangul võib väita 90% tõenäosusega, et kliima soojenemine on just inimese süü. Nende hinnangul tõuseb temperatuur meie sajandil veel keskeltläbi 1.8 kuni 4 kraadi. Samuti ennustavad nad keskmist veetõusu 0.9 kuni 2 meetrit. Veel väitsid nad, et just kliima soojenemine põhjustab katastroofide sagenemist üle maailma. Just see viimane argument põhjustab palju pahameelt osades riikides, sest näiteks USA valitsusel oleks selle paikapidavuse korral raske seletada oma valijatele, miks pole kliima soojenemise vastu riiklikult midagi ette võetud, kui näiteks orkaan Katarina muutis üksi juba pea kogu New Orleansi ajutiselt elamiskõlbmatuks.

Nüüd aga vastuargumentide juurde. Peamine ja kõige tugevam argument inimese süüdistamise vastu on kliima soojenemise seletamine ookeanide soojenemise tagajärjel. Nimelt on teada, et just veeaur on üks põhilisi kasvuhoonegaaside ladusid, mis teatud tsükliliste seaduspärasuste järgi, põhjustab kliima soojenemist ja jahtumist. Samuti ei ole tegu ju esimese kliima soojenemisega Maa ajaloos, on teada aegu, kui Eesti kliima oli sarnane tänapäeva kesk-Saksamaa omaga. Lisaks toetab seda ka fakt, et jälgides jääaegade tsüklilisust Maa ajaloos, siis on varsti oodata uut jääaega ning on teada, et igale jääajale eelneb kliima soojenemine.

Kummal poolel õigus on jääb tuleviku selgitada, aga eks üksjagu õigust ole mõlemal osapoolel. Igal juhul mis on kindel, et näiteks fossiilsetel kütustel töötavate autode asendamine uuematega ei teeks paha, sest ükskord lõppeb nafta otsa niikuinii.

Koostas: Tiit Sepp
Allikas: Spiegel-online
Physicweb.org

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kliima- ja ilmaennustused

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in