• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks

8.04.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

Indrek Jõgi, Ants Haljaste, Matti Laan „Hybrid TiO2 based plasma-catalytic reactors for the removal of hazardous gasses“ Surf. Coat. Technol. 242 (2014) 195-199.

Kateldes ja mootorites kütuste põlemisel tekkivad lämmastik- ja vääveloksiidid (NOx ja SO2)  põhjustavad atmosfääri jõudes happevihmasid ja sudu ning on seetõttu ohuks nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu on nende ühendite eemaldamiseks töötatud välja mitmeid püüdureid, mis baseeruvad erinevatel tehnoloogilistel lahendustel. Püüdurite toime suureneb, kui  lämmastiku- ja väävliühendid eelnevalt oksüdeerida. Üheks võimalikuks oksüdandiks on plasma kui efektiivne radikaalide allikas. Paraku toimuvad plasmas mitmed ebasoovitavad kõrvalreaktsioonid mille tulemusena läheb osa plasmas toodetud radikaale raisku. Katalüsaatori lisamine plasmareaktorisse võimadab oksüdeerimise saagist parandada ja lisaks sellele vähendada mõningaid plasma kahjulikke kõrvalmõjusid.

Joonis 1. Hübriidne plasma-katalüütililine reaktor.

Antud töös uuriti NOx ja SO2 oksüdeerimist hübriidse plasma-katalüütilise reaktori abil (Joonis 1). Leiti, et TiO2 katalüsaatori juuresolekul oksüdeeriti nii NOx kui ka SO2 märgatavalt rohkem. Eriti oluline oli katalüsaatori mõju SO2 eemaldamisel, mil plasma ja katalüsaatori eraldi kasutamine SO2-le praktiliselt mingit mõju ei avaldanud (Joonis 2). Kuna heitgaasid sisaldavad alati ka veeauru ja süsihappegaasi, uuriti ka nende ühendite mõju katalüsaatori tööle. Veeauru olemasolul suurenes kahjulikke ühendite eemaldamine kuni poole võrra kuid süsihappegaasi mõju puudus.

Analüüsides võimalikke plasmakeemilisi reaktsioone leiti, et katalüsaatori positiivse toime põhjuseks on tekkivate oksüdeerivate radikaalide kogunemine katalüsaatori pinnale. Erinevalt plasmakeskkonnast toimuvad pinnal oksüdatsioonireaktsioonid valdavalt ühesuunaliselt ja seetõttu suurenebki tekitatud radikaalide kasutamise efektiivsus.

Joonis 2.Vääveloksiidi eemaldamise võrdlus plasma ja hübriidse plasma-katalüütilise reaktori korral.

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadlased töötasid välja üliõhukesed päikesepatareid
  2. Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
  3. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  4. Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota
  5. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  6. Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
  7. Arengud odavate päikesepaneelide tehnoloogias
  8. Vedelmetallaku võib talletada hootist tuule- või päikeseenergiat
  9. Uus sulam võimaldab päikesevalguse abil vesinikku saada
  10. Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in