Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia Ülikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes töödes kasutati Juhan Liivamäe poolt Sloani digitaalse taevaülevaate andmete põhjal koostatud superparvede kataloogi.
Lähemalt uuriti Sloani Suure Seina, meie kosmilise lähiümbruse kõige rikkama ja suurema galaktikasüsteemi superparvi ning nende galaktilist koostist. Näidati, et Seina kõige rikkam superparv meenutab mitmeharulist filamenti, teised mitmikämblikke (Joonis).
Joonis. Sloani Suur Sein – meie lähiümbruse kõige suurem ja rikkam galaktikasüsteem. Erinevatele tihedusnivoodele vastavad galaktikasüsteemid Suures Seinas on märgitud eri toonidega.
Niisugust mitmeharulist superparve nagu Sloani Suures Seinas ei ole seni kosmoloogilistest mudelitest saadud. Ka Seina superparvede galaktiline koostis on erinev: kõige rikkamas superparves on suhteliselt rohkem punaseid galaktikaid kui teistes Seina superparvedes.
Ligi kolmandik nende superparvede heledaid punaseid galaktikaid on spiraalsed; spiraalsete punaste galaktikate värvide hajumine on suurem kui elliptilise punaste galaktikate oma. See viitab nende galaktikate erinevale arengule. Samuti on elliptiliste ja spiraalsete punaste peagalaktikatega gruppide jaotus nendes superparvedes mõnevõrra erinev.
Allikas:
http://www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=16
Artiklid:
Leave a Reply