TÜ kolmanda kursuse füüsikatudeng Riinu Ots pälvis NATO Science for Peace and Security poolt korraldataval konverentsil “International Technical Meeting on Air Pollution and its Application” toimunud noore teadlase konkursil kolmanda preemia. Otsus tehti teatavaks 10. mail Utrechtis (Holland) konverentsil, mis on järjekorras juba kolmekümne teine.
Preemia teeb eriti hinnatavaks see, et konkurss on mõeldud noorteadlastele kuni vanuseni 35 aastat – sellele konkureerivad kümned noored üle maailma, kellel doktorikraad juba kaitstud. Vaatamata tagasihoidlikule nimetusele on see umbes iga pooleteise aasta järel Euroopas või Põhja-Ameerikas toimuv konverents üks esinduslikumaid foorumeid, mis on suunatud kitsalt atmosfääriõhu saaste leviku füüsikalis-keemiliste mudelite väljaarendajatele ja testijatele. Seekordsel konverentsil osales umbes 150 teadlast 30 riigist (http://www.int-tech-mtng.org/ITM32/).
Pildil: Riinu Ots Utrechtis oma stendiettekannet esitlemas.
Riinu esines konverentsil stendiettekandega “Scale-dependent and seasonal performance of SILAM model in Estonia” (Mudeli SILAM mastaabist sõltuv ja aastaajaline käitumine Eestis). Ettekande põhiosa kujutab endast Riinu peatselt valmivat bakalaureusetööd. Peamiselt Soome Meteoroloogiainstituudi poolt ning TÜ Füüsika instituudi atmosfäärifüüsikute osalusel arendatavat mudelit SILAM rakendatakse Eesti õhukvaliteedi prognoosimiseks (http://meteo.physic.ut.ee/silam). Praegu kasutatav saasteallikate andmebaas on üle-euroopaline ja loodud Hollandi instituudis TNO Euroopa Liidu projekti MACC raames. Selle võrgusamm on 7 kilomeetrit, mis on liiga suur Eesti linnasaaste eristamiseks – sellest tulenevad suured vead saaastetasemete arvutamisel peamiste linnade jaoks, kus elab üle poole Eesti elanikkonnast. Riinu uurimuse eesmärk oli selgitada, kas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt koostatud ühekilomeetrise võrgusammuga andmebaas on mudeliga SILAM kasutatav (mudeli võrgulahutus 3,3 km) ja kas ta annab realistlikumaid tulemusi kui MACC andmebaas. Vastus mõlemale küsimusele on jaatav. Peale mitmeid atmosfäärifüüsikalistest kaalutlustest lähtuvaid korrektsioone ja võrdlusi 2011. aasta õhuseireandmetega on mudelarvutuse täpsus piisav, ennustamaks liiklusest, elamute kütmisest ja halbadest hajumistingimustest tulenevaid kõrgeid saastetasemeid Tallinnas ja teistes Eesti suuremates linnades. Tööstussaastest tugevalt mõjutatud Kirde-Eestis on vaja täpsemalt teada heitkoguste muutumise dünaamikat ja rakendada lisaks peenema võrgulahutusega kohalikke mudeleid.
Stendiettekande kaasautoriteks olid Ardi Loot, kes on samuti kolmanda kursuse füüsikatudeng ja Riinu bakalaureusetöö juhendaja Marko Kaasik. Ardi panus seisnes keeruka ja ressursinõudliku modelleerimissüsteemi SILAM seadistamises operatiivseks prognoosiks EMHI arendusserveris ning 2011. aasta testjooksudeks TÜ FI atmosfäärifüüsika labori klasterarvutis. Läbiproovitud EKUK-i andmebaas võetakse lähiajal kasutusele EMHI operatiivses õhukvaliteedi prognoosis.
Uudise edastas Marko Kaasik
Väga tubli, Riinu! 🙂