• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Süsihappegaasist saab tooraine

12.12.2012 by Aile Tamm

Süsihappegaasil on keskkonda kahjustava jäätme maine, kuid Bayer (Bayer MaterialScience) tahab selle kasvuhoonegaasi muuta kasulikuks tooraineks. Tänu uudsele protsessile saab energiatööstuse kõrvaltoote CO2 ühendada plastidesse, kus see hakkab osaliselt asendama naftat, mille defitsiit üha enam suureneb. Esimeste toodete turuletoomine on kavandatud 2015. a algusesse.

Elektrijaama korstnatest väljuv süsihappegaas ei pruugi tulevikus enam lihtsalt atmosfääri haihtuda. Bayeri juhitav uurimisprojekt „Unistuste tootmine” (Dream Production) edeneb hästi ning selle eesmärgiks on kasutada CO2 kvaliteetplasti – polüuretaani valmistamiseks. Polüuretaani sisaldub paljudes igapäevastes toodetes, nagu polster, spordivarustus ja autokomponendid (Pilt 1.).

Pilt 1. Polüuretaanist tooted.

Projektis kasutatav süsihappegaas pärineb Kölni lähedal (Lääne-Saksamaal) asuvast pruunsöeküttel töötavast elektrijaamast. Elektrijaam kuulub energiaettevõttele RWE, mis on samuti projekti kaasatud. Süsihappegaas eraldatakse suitsugaasist, seejärel see veeldatakse ja villitakse balloonidesse.

Katsetehas Leverkusenis

2011. a algusest alates on Bayer muundanud RWE-st pärinevat süsihappegaasi Leverkuseni lähedal asuvas katsetehases tähtsaks keemiliseks „ehitusplokiks” – polüuretaani komponendiks polüooliks, mida tavaliselt toodetakse üksnes naftast. CO2, mis sisaldab ka võtmetähtsusega elementi süsinikku, asendab seega osa üha raskemini kättesaadavast naftast.

Niisiis aitab uudne protsess nihutada toorainebaasi alternatiivsete allikate suunas. Fakt, et elektrijaamast endast vabaneb väga energiamahuka nafta töötlemise ajal vähem CO2, aitab kaasa jätkusuutlikkuse tagamisele.

Pilt 2.Polüuretaanvaht

Segades uut tüüpi CO2-põhise polüeeter-polükarbonaat-polüooli teiste ainetega (isotsüanaat), toodab Bayer polüuretaanvahu (Pilt 2.) näidiseid/proove intensiivse katsetamise otstarbel. Esialgsed tulemused on paljutõotavad. CO2 sisaldava materjali omadused on samasugused nagu traditsioonilisel viisil valmistatud materjalidel.

Kui uudne protsess annab jätkuvalt häid tulemusi, kavatseb Bayer 2015. aastal alustada süsihappegaasil põhinevat polüoolide tootmist. Esimesed turule lastavad tooted on CO2-põhisest polüuretaanist valmistatud madratsid. Suured tööstussegmendid on juba näidanud suurt huvi uudse vahtmaterjali vastu.

Uurimisprojekti läbimurre

2010. aasta mais alustatud uurimisprojekti „Unistuste tootmine” finantseerib osaliselt Saksamaa Föderaalne Haridus- ja Teadusministeerium. Peale RWE on 3-aastasesse projekti kaasatud RWTH Aacheni Ülikool ja CAT Katalüüsikeskus (CAT Catalytic Center). Viimane on ülikooli ja Bayeri ühisjuhtimisel töötav uurimisasutus.

RWTH Aachen juhib uudse protsessi ökoloogilise bilansi süvauuringuid. Esialgsed tulemused kinnitavad oodatud positiivseid tulemusi, näiteks tegeliku CO2 säästmise osas.

See protsess ei oleks olnud võimalik, kui Bayeri teadlastel poleks õnnestunud avastada sobivat katalüsaatorit ning täiustada seda edasises koostöös CAT Katalüüsikeskusega. Katalüsaator tõhustab tavaliselt aeglaselt reageeriva CO2 reaktsiooni. Katalüsaator töötati välja eelmise projekti „Unistuste reaktsioonid” osana.

Bayer MaterialScience kuulub Bayer Group kontserni, www.bayermaterialscience.com.

Uudise edastas Eike Kingsepp, e-post: eike.kingsepp@bayer.com

Filed Under: Eestist endast, Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in