Esmaspäeval alustas sõitu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesmärk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimapöörde põhjus.
17. novembril tehtud pilt Cape Canaverali kosmodroomist. Stardiootel Maveni kanderakett Atlas V
Maven jõuab plaani järgi sihtmärgini järgmisel sügisel, täpsemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. Võiks öelda, et iga satelliidi läbitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni hind on hinnanguliselt 671 miljonit dollarit.
Satelliidi töörühm tahab teada, miks muutus esimese miljardi aasta jooksul sooja ning niiske planeedi kliima kuivaks ja külmaks. Varase Marsi atmosfäär oli piisavalt paks, et planeedil oli vett ning võimalik, et mikroobset elugi. Praeguseks on enamus Marsi atmosfäärist Päikese mõjul kosmosesse lendunud.
Maveni teekond algas Cape Canaverali kosmodroomilt pilvisesse taevalaotusse sööstnud Atlas V raketi ninaosas. Õnnestunud stardist rõõmu tundnud stardiinsenerid aplodeerisid ning surusid üksteisel kätt. Starti jälgis ka ligikaudu 10000 NASA külalist, nende hulgas 1000 Colorado Boulderi ülikooli teadlast, kes juhivad missiooni teaduspoolt. „Oleme ootusärevad ning loodame parimat,“ ütles ülikooli töörühma juht Bruce Jakosky.
Keskkonnakatastroofi lahtimõtestamiseks mõõdab Maven ühe Maa aasta vältel Marsi atmosfäärigaaside koostist.
Tegemist on NASA 21. Marsi missiooniga. Esimene neist toimus 1960ndatel. Marsi atmosfääri kõrgemaid kihte mõõdetakse aga esimest korda.
Kunstniku nägemus uuest NASA satelliidist Maven. Allikas: Wikipedia.
Maven on lühend inglisekeelsetest sõnadest Mars Atmosphere and Volatile Evolution. Satelliidil, mis kaalub 2450 kilogrammi, on kaheksa teadusinstrumenti. Päikesepaneelist päikesepaneelini on Maveni pikim läbimõõt 11,4 meetrit.
Pea kõigi NASA missioonide sügavam eesmärk on jälitada elu tekkelugu. On võimalik, et elu jõudis Maale nüüdseks küllaltki trööstitult Marsilt pärit meteoriidiga.
„Elu alguse küsimuse, millele veel vastust ei ole, võib püstitada laiemaltki – kas oleme Universumis üksi?“ küsis NASA teadusmissioonide direktor ning eruastronaut John Grunsfeld.
Erinevalt 2011. aastal lähetatud Curiosity robotkulgurist sooritab Maven mõõtmised Marsi orbiidilt.
Maveni orbiidi madalaim punkt on Marsi pinnast 125 kilomeetri kõrgusel. Elliptilise orbiidi kaugeimas punktis asub satelliit planeedist aga 6218 kilomeetri kõrgusel, või siis kaugusel. Nende kahe mõiste piiriala on alates teatud väärtusest hägune.
Curiosity odomeetril on pärast aastast rändamist kirjas 4,2 kilomeetrit. Grunsfeldi arvates võiks astronaut sama distantsi läbida päevaga. „Ent enne mehitatud Marsi missiooni on vaja arvukalt tehnoloogilisi uuendusi. NASA eesmärk on saata inimene Marsile 2030ndatel.“
Mars on igati keeruline lennusihtmärk, nii satelliitidele kui ka tulevastele mehitatud reisidele. Tuntav ebaõnnestumise oht on saatnud igat pea 50 aasta jooksul planeedile saadetud missiooni.
NASA 20st Marsi missioonist on õnnestunud 14. Teerajajaks oli Mariner 4, mis sooritas planeedist möödalennu. Pärast 1990. aastat pole seevastu enam ükski NASA Marsi missioon ebaõnnestunud. Õnnestumisi on seega 70 %.
Esimene Marsi pinnalt tehtud pilt. Paraku katkes endise Nõukogude liidu marsimaanduja Mars 3 side peatselt pärast maandumist. Pildist ei ole võimalik aru saada. Allikas: Wikipedia.
Ükski teine maailma riik samaväärse statistikaga hiilata ei saa. Venemaal on iseäranis kehv seis, hoolimata 1960. aastal alguse saanud korduvatest katsetest pole ükski maandumine päris edukalt lõppenud. Endise Nõukogude liidu sond Mars 3 sooritas kaugel planeedil esimese nn. pehme maandumise, ent kaotas 14,5 sekundit hiljem teadmata põhjustel sidevõime.
Viimane marsimissioonide uustulnuk on India, kes saatis oma satelliidi Mangalyaani teele kaks nädalat tagasi. Osutub, et liiklusummikuid võib juhtuda ka kosmilistel marsruutidel.
„Maven peaks Mangalyaani lõpp-peatuses edestama kahe päevaga. „Käsil on omamoodi peen kosmoseralli. Soovime konkurentidele edu,“ ütles NASA projektijuht David Mitchell.
Maa ning Marss joonduvad sobivaks lennutrajektooriks kord kahe aasta jooksul. Planeete eraldav vahemaa muutub pidevalt, sellest ka 700 miljonit kilomeetrit pikk ning 10 kuud vältev Mangalyaani ning Maveri võiduajamine.
Maveni teadusinstrumendid lülitatakse tööle lähema paari nädala jooksul. Reisi käigus loodetakse ultraviolett-spektrograafiga jälgida möödumist Päiksele lähenevast komeedist ISON, mis on pimedamates ning selgema taevaga kohtades Maaltki nähtav.
ISON möödub Päiksest 1174766,66 kilomeetri kauguselt. Astronoomid ei oska öelda, kas komeet nõnda lähedasele kohtumisele vastu peab.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply