Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosfääri ülemisest osast osoonikihi. Selle omaduste võrdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased täpsustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel.
Kunstniku kujutus Venus Express kosmoselaevast. Pilt: ESA - D. Ducros
Venus Express tegi oma avastuse, kui jälgis tähti, mis asuvad täpselt planeedi äärel, paiste seega läbi selle atmosfääri. Kosmoselaeva SPICAV instrument analüüsis tähtedelt tulevat valgust, otsides atmosfäärile omaste gaaside jälgi, kui need kindlatel lainepikkustel olevat valgust neeldasid, kirjutab Sciencedaily.com.
Osoonikiht oli detekteeritav, sest see neelas osa tähelt lähtunud ultraviolettkiirgusest. Osoon on molekul, mis koosneb kolmest hapniku aatomist. Arvutimudelite kohaselt tekib Veenusel osoon siis, kui päikesevalgus süsinikdioksiidi molekule lõhustab ning seega hapniku molekule vabastab.
Seejärel kantakse need molekulid tuule abil planeedi öisele küljele, kus need nii kahe- kui ka kolmeaatomilisteks ühenditeks kombineeruvad.
,,Need tulemused annavad meile olulised piirangud Veenuse atmosfääri mõistmisel,” sõnas Franck Montmessin, kes uurimust juhtis. Lisaks võivad need tulemused olla heaks võrdlusmaterjaliks elu otsimisel teistelt planeedidelt. Seni on osoonikihi olemasolu tähendatud vaid Marsi ja Maa atmosfääris.
Mõned astrobioloogid on arvamusel, et süsinikdioksiidi, hapniku ja osooni samaaegne olemasolu atmosfääris võimaldab öelda, kas planeedil võiks leiduda elu. See võimaldaks tuleviku teleskoopidel vaadelda teiste tähtede ümbruses leiduvaid planeete ning hinnata nende elamiskõlblikkust. Antud uurimustöö tulemused ütlevad aga, et osooni kogus on äärmiselt oluline.
Marsi atmosfääris leiduv vähene osoon ei ole tekkinud elu tagajärjel. Seal tekib see valguse poolt lõhustatavate süsinikdioksiidi molekulide tõttu. Ka Veenus toetab nüüd seda vaadet, et vähene kogus osooni võib tekkida ka mitte tingimata elu olemasolu tagajärjel. Veenuse osoonikiht asub umbes 100 kilomeetri kõrgusel, mis on ligi neli korda kõrgemal kui Maa osoonikiht, kuid samas on see sada kuni tuhat korda väiksema tihedusega.
Astrobioloogide teoreetiliste uurimuste kohaselt peab planeedi osoonikihi sisaldus olema vähemalt 20% Maa omast selleks, et selle tekkepõhjuseks saaks pidada elu olemasolu. Uued tulemused toetavad seda teooriat, sest Veenuse puhul jääb tase antud arvust oluliselt madalamale.
,,Me saame neid tulemusi kasutada, et testida ja parandada teistel planeetidel leiduva elu leidmise stsenaariume,” sõnas Dr Montmessin.
Isegi kui Veenusel elu pole, toob osoonkihi olemasolu selle Maale ja Marsile sammu võrra lähemale – kõigil kolmel planeedil on osoonikiht.
,,Osoonikihi avastamine ütleb palju Veenuse atmosfääri ringluse ja koostise kohta,” lausus Håkan Svedhem, üks Venus Expressi missiooni teadlasi. ,,Lisaks sellele tõestab see taaskord kiviste planeetide sarnasust ning näitab, kui oluline on uurida Veenust, et neid kõiki mõista.”
Teadusartikkel: “A layer of ozone detected in the nightside upper atmosphere of Venus“
Leave a Reply