• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Planeetide teke raadioteleskoobis: HL Tauri

6.05.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Toronto Ülikooli teadlaste analüüs tõestab, et 2014.a. oktoobris raadioteleskoobiga ALMA (Atacama Large Millimeter Array) salvestatud ja siis palju kõneainet pakkunud pilt väga noorest tähest nimega HL Tauri (lühendatult HL Tau) võib tõepoolest näidata planeetide tekkimise protsessi selle tähe ümber.

uoftastrophy

Pilt: Atacama Large Millimeter/submillimeter Array (ALMA)

Üldiselt arvatakse, et planeedid moodustuvad pärast tähe teket seda ümbritsevast gaasipilvest. Eestikeelne wikipedia ütleb: “[Gravitatsioonilise] kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida.”

Kõnealust pilti võiks selles kontekstis interpreteerida nii, et kontsentrilised lõhed muidu ühtlases gaasipilves on seal liikuvate planeetide jäljed. Skeptikud on avaldanud arvamust, et nii lähestikku asuvad planeetide orbiidid ei saa olla stabiilsed, gravitatsioon peaks kogu süsteemi kiiresti laiali paiskama. Eriti, kuna mõned lõhed on üksteisele väga läheda.

Nüüd on Daniel Tamayo juhitud töörühm asja lähemalt uurinud ja leidnud, et sellised planeetide trajektoorid võivad küll stabiilsed olla.

Planeedisüsteemide stabiilsus ei ole midagi lihtsat või iseenesestmõistetavat. Juba kolme massiivse, üksteist gravitatsioonijõuga mõjutava keha liikumine on midagi, mis valmistab füüsikutele ja matemaatikutele jätkuvalt nuputamist, kusjuures analüütilist lahendit, st süsteemi aegade algusest kuni selle lõpuni kirjeldavat valemit üldjuhul ei olegi võimalik kirja panna. Mis siis veel neljast või rohkemast kehast rääkida. Ja sellised süsteemid pigem ei ole stabiilsed.

Jah, meie Päikesesüsteemi tuleb ka sellest vaatevinklist kiita.

Siiski, kõikvõimalike mittestabiilsete orbiitide süsteemide kõrval on olemas ka selliseid, mis on enam-vähem stabiilsed ja suurem tõenäosus on stabiilseid süsteeme leida on nn resonantsete konfiguratsioonide hulgast. Sellistes konfiguratsioonides on planeetide tiirlemine kooskõlaline selles mõttes, et tiirlemise perioodid suhtuvad üksteisesse kui täisarvud (orbitaalresonants).

Kanada teadlased leidsid, et kui HL Tauri ümber tiirlevate planeetide orbiidid paiknevad seda ümbritseva tolmupilve lõhedes, siis saavad need planeedid olla resonantses olekus, st stabiilsete orbiitidega.

Allpool on Tamayo töörühma tehtud kaks väga õpetlikku videot. Ülemisel videol on orbiitide areng mitteresonantse (st ebastabiilse) planeetide jaotuse korral, alumisel videol on planeetide jaotus resonantne.

Allikad:

http://phys.org/news/2015-05-astrophysicists-proof-famous-image-planets.html

http://www.news.utoronto.ca/u-t-astrophysicists-offer-proof-famous-image-shows-planets-forming

http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet

http://en.wikipedia.org/wiki/Stability_of_the_Solar_System

http://en.wikipedia.org/wiki/N-body_problem

 

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Curiosity edukas maandumine
  2. Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
  3. Veenuse üleminek Päikesest
  4. Värske pilt Marsilt
  5. Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
  6. Tätoveeritud Mars
  7. Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud veeauru
  8. ESA: Veenusel on osoonikiht
  9. Esimene komeet ookeanisarnase veega
  10. NASA Wise Missioon avastas jahedaima täheklassi

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in