Esimesed NASA marsikulguri Curiosity analüüsid näitavad, et punaplaneedi pinna mineraalne koostis on sarnane Hawaii vulkaanilist päritolu basalthuumusele.
Curiosity proovivõtujälg Rocknest luite pinnasest.
Curiosity võttis Gale löökkraatri Rocknest nimelise luite pinnaseproovi 19. oktoobril. Kulgur kasutas proovi haaramiseks robotkätt. Proovimaterjali töötles CheMin (Chemistry and Mineralogy) pardainstrument. Teraline pinnaseproov filtreeriti enne analüüsi sõelaga juuspeeneks tolmuks.
CheMin instrument mõõdab proovilt röntgenkiirte difraktsioonhajumist, mis võimaldab hinnata substraadi mineraalset ja elementset koostist. Curiosity on esimene röntgenspektromeetriga marsikulgur. Iga mineraal omab struktuuri ja omaduste abil tuvastatavat tekkeajalugu, mis võimaldabki teadlastel röntgenspektromeetria abil Marsi geoajalugu hinnata.
CheMin instrumendi töörühma teadlane David Bish kommenteeris tulemusi järgmiselt;“Seni on Curiosity kogutud materjalide analüüs olnud vastavuses meie esialgsete ettekujutustega Gale kraatri pinnasetetest. Tulemused on loonud selgema pildi kunagise märja keskkonnast kuivamisest. Iidsed marsikivimid, näiteks konglomeraadid, viitavad kunagi voolanud veele. Samas näitab noorem pinnas selgelt piiratumat kokkupuudet veega.“
Esimese Marsi pinnase röntgenanalüüsi tulemus.
Analüüsitud proovid sisaldasid olulisel määral päevakive, pürokseene ning oliviine, mis viitab basaltsele koostisele.
Curiosity kulguri täisnimi on Marsi Teaduslabor (Mars Science Laboratory). Kulguri missioon kestab plaani kohaselt kaks Maa aastat, mis vastab ühele Marsi aastale. Missiooni eesmärgiks on leida tõendeid Gale kraatri kunagisest sobilikkusest mikrobioloogilise elu alal hoidmiseks. Kulguril on tööks kasutada kümme instrumenti.
Curiosity maandus Marsil 6. augustil. Roboti tööd juhitakse NASA JPL (Jet Propulsion Laboratory) keskusest Californas.
Allikas: SEN.com
Leave a Reply