Üha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Molübdeeni oksiidid, mis evisid suure tõenäosusega elu tekkes üliolulist rolli, võisid varasemas Päikesesüsteemis eksisteerida vaid Marsil. „Uuemad tööd näitavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka nüüd,“ ütles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute sümpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner.
Orgaanlise elu juured on miljonite kilomeetrite kaugusel - Marsil.
„Molübdeen võis varase elu arengut mõjutada vaid väga oksüdeerunud olekus,“ seletas Benner. „Kolm miljardit aastat tagasi oli meie koduplaneedil väga vähe hapnikku, liiga vähe selleks, et määravas koguses molübdeeni siduda. Marsil oli hapnikku küll. Tundub, et elu tekkis Marsil ning jõudis Maale meteoriidil.“
On kaks olulist paradoksi, mis seavad elu tekkimise Maal kahtluse alla. Professor Benner esitas neile Goldschmidti konverentsil seletuse.
Esimest neist nimetab Benner tõrva paradoksiks. Kõik elusolendid koosnevad orgaanilisest ainest, ent kui orgaanilisi molekule näiteks soojuse või valgusega ergastada, siis neist elu ei emergeeru. Selle asemel muutuvad ergastatud molekulid tõrva, õli või asfaldisarnaseks massiks.
„Osadel elementidel on omadus muuta orgaanilist materjali tõrvaks. Iseäranis altilt teevad seda boor ja molübdeen. Usume, et elu alguse määravaks teguriks olid mineraalid, milles sisaldusid mõlemad nimetatud elemendid. Hiljuti sooritatud Marsi meteoriidi analüüs avaldas, et punasel planeedil oli kunagi boori. Nüüd usume, et seal leidus ka molübdeenoksiide,“ seletas Benner.
Teiseks oli planeet Maa kolm miljardit aastat tagasi veega kaetud. See välistab varamaiste boorikogumite tekkimise, mida leidub praegu vaid väga kuivades kohtades, näiteks Ameerika Surmaorus. Lisaks korrodeerib vesi RNA-d, mis on teadlaste arvates päriliku elu esimene indikaator. Ka Marsil oli vett, ent see kattis oluliselt väiksema kogupindala kui Maal.
„Tõendusmaterjal tüürib elutekketeooriaid üha enam suunas, mis näitab, et tegelikult oleme kõik marslased. Meil vedas, et elu kandnud taevakehad Maale sadasid, sest laiemas pildis on meie koduplaneet elu alal hoidmiseks igatahes sobivam,“ lõpetas Benner.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply