• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Elu algas Marsil: uus tõendusmaterjal

2.09.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Üha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Molübdeeni oksiidid, mis evisid suure tõenäosusega elu tekkes üliolulist rolli, võisid varasemas Päikesesüsteemis eksisteerida vaid Marsil. „Uuemad tööd näitavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka nüüd,“ ütles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute sümpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner.

Orgaanlise elu juured on miljonite kilomeetrite kaugusel - Marsil.

„Molübdeen võis varase elu arengut mõjutada vaid väga oksüdeerunud olekus,“ seletas Benner. „Kolm miljardit aastat tagasi oli meie koduplaneedil väga vähe hapnikku, liiga vähe selleks, et määravas koguses molübdeeni siduda. Marsil oli hapnikku küll. Tundub, et elu tekkis Marsil ning jõudis Maale meteoriidil.“

On kaks olulist paradoksi, mis seavad elu tekkimise Maal kahtluse alla. Professor Benner esitas neile Goldschmidti konverentsil seletuse.

Esimest neist nimetab Benner tõrva paradoksiks. Kõik elusolendid koosnevad orgaanilisest ainest, ent kui orgaanilisi molekule näiteks soojuse või valgusega ergastada, siis neist elu ei emergeeru. Selle asemel muutuvad ergastatud molekulid tõrva, õli või asfaldisarnaseks massiks.

„Osadel elementidel on omadus muuta orgaanilist materjali tõrvaks. Iseäranis altilt teevad seda boor ja molübdeen. Usume, et elu alguse määravaks teguriks olid mineraalid, milles sisaldusid mõlemad nimetatud elemendid. Hiljuti sooritatud Marsi meteoriidi analüüs avaldas, et punasel planeedil oli kunagi boori. Nüüd usume, et seal leidus ka molübdeenoksiide,“ seletas Benner.

Teiseks oli planeet Maa kolm miljardit aastat tagasi veega kaetud. See välistab varamaiste boorikogumite tekkimise, mida leidub praegu vaid väga kuivades kohtades, näiteks Ameerika Surmaorus. Lisaks korrodeerib vesi RNA-d, mis on teadlaste arvates päriliku elu esimene indikaator. Ka Marsil oli vett, ent see kattis oluliselt väiksema kogupindala kui Maal.

„Tõendusmaterjal tüürib elutekketeooriaid üha enam suunas, mis näitab, et tegelikult oleme kõik marslased. Meil vedas, et elu kandnud taevakehad Maale sadasid, sest laiemas pildis on meie koduplaneet elu alal hoidmiseks igatahes sobivam,“ lõpetas Benner.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ameerikla teadlased tekitasid kõrgemasse atmosfäärikihti plasmapilve
  2. Uued teadmised tähetekkega seotud jugadest
  3. Kui Maal oleks kaks kuud…
  4. Kas tumeainel on üldse mingi roll?
  5. IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
  6. Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
  7. Füüsikud demonstreerisid aega varjavat seadet
  8. Maa esimene ,,Trooja” asteroid
  9. Betelgeuse leegid
  10. Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in