Rahvusvaheline UCL (University of Lancashire) astronoomide töörühm avastas seni suurmia teadaoleva Universumi struktuuri. Suure kvasargrupi (LQG Large Quasar Group) läbimiseks valguse kiirusel läheks aega neli miljardit aastat. Töörühm avaldas tulemused teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.
Kvasarid on Universumi heledaimad objektid. Päiksesüsteemini jõuab kvasarite kauge kiirgus suure punanihkega, mis näitab, et tegemist on Universumi algusajal tekkinud nähtusega. Galaktikate tuumades painknevad kvasarid kiirgavad perioodiliste ajavahemikega intensiivseid kiirgus- ja aineimpulsse. Ipulss võib kesta 10-100 miljonit aastat.
Aastast 1982. on teada, et kvasarid grupeeruvad klastritesse, millel on üllatavalt suur läbimõõt. Neid nimetatakse Suurteks kvasargruppideks.
UCL Jeremiah Horrocksi Instituudi professor Roger Clowes’i töörühma avastatud kvasargrupp on aga sedavõrd suur, et väljub Kosmoloogilise printsiibi raamistikust, mille kohaselt on suurel skaalal vaadeldav Universum homogeenne ja isotroopne ehk ühesugune igas suunas ning punktis.
Kaasaegne kosmoloogiateooria põhineb Albert Einsteini töödel ning sõltub Kosmoloogilise printsiibi kehtivusest. Nimetatud printsiip on eeldus, mille kehtivust ei ole aga vea piireist kaugemale uuritud.
Meie Linnutee kodugalaktika on lähimast naabergalaktikast Andromedast ligikaudu 2,5 miljoni valgusaasta ehk 0,75 megaparseki (1 parsek = 3,26 valgusaastat) kaugusel.
Galaktikate klastrid võivad olla 2-3 megaparsekise läbimõõduga. Kvasargruppide läbimõõt võib seevastu olla olla enam kui 200 megaparsekit. Kosmoloogilise printsiibi ja kaasaegse kosmoloogia teooria kohaselt ei tohiks astrofüüsikud vaatlustel leida suuremaid struktuure kui 370 megaparsekit .
Professor Clowes’i töörühma avastatud kvasargrupi keskmine läbimõõt on 500 megaparsekit. Pikima klastri telje pikkus on aga 1200 megaparsekit, mis on 1600 korda suurem kui kaugus Linnuteest Andromedani.
„Avastatud kvasargrupi suurust on keeruline ette kujutada. Sellegipoolest saame kindlalt öelda, et see on suurim seniavastatud Universumi struktuur. Avastus on väga põnev, sest põrkub füüsika alusteooriatega,“ seletas Clowes.
„Isegi valguse kiirusel reisides võtaks struktuuri ühest otsast teise jõudmine aega neli miljardit aastat. Kvasargrupp on tähelepanuväärne mitte ainult suuruse tõttu, vaid seepärast, et esitab otsese küsimuse kosmoloogilise printsiibi kehtivusele, mis on alates Einsteinist olnud laialt aksepteeritud. Lisasime uurimistöösse viiteid teistestki sarnastest töödest, mis lisavad avastuse olulisusele veelgi kaalu. Tööd igatahes jagub,“ ütles Clowes lõpetuseks.
Allikas: Phys.org
Klõbistaja says
Uudis on juba mitu päeva vana. Aga miks pole ühtegi kommentaari Eesti teadlastelt? Meil on ju väga tunnustatud (astro)füüsikud.
See pole tegelikult üksainus kvasargrupp? Kui ikkagi on? Mida siis järeldada?
Maret Einasto says
Kvasarite uurijad kutsuvad kvasarite gruppideks ületiheduspiirkondi kvasarite ruumjaotuses. Sellised süsteemid koosnevad mõnest kuni mõnekümnest kvasarist, ja kuna kvasarite ruumtihedus on väga väike, on nende süsteemide mõõtmed väga suured, mitusada megaparsekit.
Võrdluseks: meie lähikosmose kõige rikkamate superparvede pikkused on ligikaudu kuni 100 – 130 megaparsekit. Rikkaim lähikosmoses teadaolev galaktikasüsteem – nn. Sloan Suur Sein koosneb mitmest superparvest ning selle kogupikkuseks on hinnatud kuni 400 megaparsekit. Arvatavasti võib rikkaid kvasarite gruppe võrrelda galaktikate superparvedega või superparvede kompleksidega, mille pikkused ületavad rikaste superparvede mõõtmeid mitmekordselt. Selliste süsteemide hulka kuulub ka kvasarite grupp, mida Clowes ja teised oma artiklis kirjeldavad.
Selleks, et paremini aru saada superparvede-tühikute võrgustiku omadustest, tuleb universumi ehitust uurida väga suurtel skaaladel. Kvasarite ruumjaotuse uurimine on siin üheks võimaluseks.
Klõbistaja says
Tänan selgituse eest! Kuigi see oli pisut ebamäärane, ilmselt on viga minu võhiklikkuses. Kosmoloogiline printsiip ikkagi ei ole kahtluse all? Nii suured struktuurid ei lähe tegelikult vastuollu Universumi homogeensuse ja isotroopsusega?
Miks ei peaks kvasaritegruppe võrdlema galaktikate superparvedega? Superparvede komplekt on minu jaoks uus mõiste.
Maret Einasto says
Kvasarite süsteemid on väga suured, mõnisada megaparsekit, samas kõige rikkamate superparvede mõõtmed on veidi üle saja megaparseki, sellepärast võib oletada, et kvasarite süsteemid vastavad pigem mitmele superparvele.
Näitena võib tuua Sloani Suure Seina, lähikosmose kõige rikkama galaktikasüsteemi ja sellesse kuuluvad superparved, millest oli näiteks juttu Tartu Observatooriumi teadusuudistes (http://www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=16). Nii et kvasarite süsteemi leidmine kosmoloogilist printsiipi kahtluse alla ei pane.
Klõbistaja says
Tänan! See oli ammendav vastus. Mõnele võib muidugi taoline vastus mitte meeldida…