Maad ümbritseb enam kui poolest miljonist osast koosnev kosmoseprügi pilv. Prügi hulka loetakse nii bussi-suurused tühjad kosmosesüstikute välispaagid kui ka väikesed värvikübemed. Ülisuurtel kiirustel tiireldes avaldavad ka kõige väikesemad osakesed suurt ohtu töötavate satelliitide jaoks, mis väljendub ülikõrgetes kindlustusmaksetes. Kosmoseprügi ohustab ka Rahvusvahelist Kosmosejaama. Iga kord, kui kaks tiirlevat objekti kokku põrkuvad, murduvad nad omakorda tuhandeteks väikesteks prahitükkideks.
Selle kasvava murega võitlemiseks algatasid Šveitsi teadlased ja insenerid projekti Puhas Kosmos Üks ( CleanSpace One), mille käigus ehitatakse esimene liige tulevasse kosmose „koristussatelliidide“ perekonda, mis aitavad kosmost puhastada, kirjutab LiveScience.com.
Satelliit nimega Puhas Kosmos Üks (CleanSpace One) läheneb kasutule satelliidile, haarab sellest kinni ja sööstab Maa atmosfääri, kus nad mõlemad ära põlevad. Pilt: CREDIT: ESA | NASA |Pilditeaduse ja Analüüsi Laboratoorium, Johnsoni Kosmosekeskus|Analytical Graphics, Inc.
Niipea, kui Puhas Kosmos Üks kolme kuni viie aasta pärast stardib, kohtub see ühega kahest kasutust objektist orbiidil – kas Swisscube pikosatelliidi või selle „nõo“ Tlsat’iga. Mõlemad objektid on 1000 kuupsentimeetri suurused. Kui koristussatelliit oma eesmärgini jõuab, sirutab see välja haardekäe, võtab objektist kinni ja sööstab Maa atmosfääri. Atmosfääri sisenedes põlevad ära nii koristussatelliit kui kosmoseprügi.
Puhas Kosmos Ühte kavandatakse ja ehitatakse Šveitsi Kosmosekeskuses Šveitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi (École polytechnique fédérale de Lausanne – EPFL) osana. Sealsed teadlased arendavad välja mikro- ja elektrilisi tõukejõusüsteeme, mis võimaldavad Puhas Kosmos Ühel 28 000-kilomeetrise tunnikiirusega Maa ümber vihisedes kosmoseprügist kinni haarata.
„Peamiseks väljakutseks saab olema kas robotkäe või mõne teise mehhanismi paigaldamine, mis haaraks just Swisscube’st kinni,“ sõnas EPFL’i teadlane Muriel Richard pressivideos. Kavandamise eest vastutav meeskond püüab tema sõnul inspiratsiooni elusorganismide haardemehhanismidest.
Puhas Kosmos Üks saab olema esimene kosmosesse saadetav koristajasatelliit. Pilt: Pascal Coderay/EPFL
Lõpuks loodab teadlaste meeskond pakkuda ja müüa tervet masti valmissüsteeme, mis on kavandatud erinevas suuruses kosmoseprügi orbiidilt eemaldamiseks. „Kosmoseagentuurid peavad järjest enam vajalikuks enda poolt kosmosesse saadetud ja nüüdseks kasutuks muutunud objekte arvesse võtta ja nende kõrvaldamiseks valmistuda. Meie tahame olla pioneerid selles vallas,“ väitis Šveitsi Komosekeskuse juhataja Volker Gass.
Richardi sõnul saavad Puhas Kosmos Ühe sarnased väikesemad süsteemid olema madala hinnaga. „See pole mitme miljoniline arendustöö, vaid ülikoolil põhinev arendus,“ sõnas ta.
Seesuguste koristussatelliitide jaoks võib tõepoolest turgu olla. 2009. aastal põrkas satelliit American Iridium kokku passiivse Vene satelliidi rusudega, mille tulemusel tekkis omakorda umbes 2000 prahitükki. Mõned neist tükkidest hävitasid hiljem 55 miljonit dollarit maksva satelliidi. Mida rohkem prahti koguneb, seda sagedasemad saavad olema satelliitide ja prahi vahelised kokkupõrked. Igal kokkupõrkel tekib omakorda prügi juurde.
„Nõnda tekib laviiniefekt ning üha enam satelliite lüüakse orbiidilt välja või nad hävitatakse orbiidil,“ väitis Gass. Kõrgem kokkupõrkerisk tähendab ka kõrgemaid kindlustusmakseid; tänapäeval on aktiivsete satelliitide kindlustuse maksumuseks umbes 20 miljardit dollarit. Langev kosmoseprügi avaldab isegi väikest riski inimeste vigastamisele Maal.
Astronaut ja EPFL professor Claude Nicollier võrdles kosmoseprügi probleemi globaalse soojenemisega. „Mõnes mõttes on nende kahe probleemi vahel sarnasusi,“ väitis ta. „Kui me midagi ette ei võta, saab meil tulevikus olema suuri probleeme.“
Leave a Reply