• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Linnutees võib olla miljardeid eksoplaneete

12.01.2013 by Uku Püttsepp

Möödunud esmaspäeval (07.01.13) teatasid astronoomid California Long Beach-i American Astronomical Society konverentsil, et Linnuee galaktikas võib olla kümneid miljardeid eksoplaneete. Paljud neist tiirlevad ümber päiksesarnaste tähtede.

Iga tähistaeva tähe ümber on ilmselt planetaarsüsteem.

Varasemad teadustööd viitasid, et tahkeid mineraalsisaldusega planeete võib olla rohkem Päiksest väiksemate tähtede ümber. Päike paikneb Hertzsprung-Russelli  diagrammil, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus, keskosas (loe siit). 2009. aastal orbiidile lähetatud NASA Kepleri kosmoseteleskoobi missiooni vasttöödeldud andmestik aga näitab, et eksoplaneete leidub ka suuremate tähtede ümber. „Ümber suurte tähtede tiirlevate väikeplaneetide hulka on alahinnatud,“ ütles Massachusettsi Cambridge’i Ülikooli Harvard-Smithsonian Keskuse astronoom Francois Fressin.

Kepler otsib planeete ligi 150000 tähega Luige tähtkujust. Planeet tuvastatakse siis, kui see möödub kodutähest ning jätab pildile väikese täpi. Kepleri andmete analüüsis kasutati planeetide otsimiseks ülikoolis eriotstarbel kirjutatud tarkvara. Fressin jõudis koos kolleegidega teadustöös järeldusele, et iga kuuenda päiksesarnanse tähe orbiidil on maasarnane planeet, mille orbiidi raadius on väiksem päikesesüsteemi planeedi Merkuuri orbiidi raadiusest.

Linnutee on koduks sadadele miljarditele tähtedele. Seega on selles vähemalt 17 miljardit tahket planeeti. Suuremate planeetide otsinguil selgus, et maasuuruseid või suuremaid planeete leidub kuni poolte päiksesarnaste tähtede ümbrer. „Pea iga tähistaeva tähe ümber on planetaarsüsteem,“ ütles Fressin.

Tahked planeedid moodustavad seevastu Linnutee koguplaneetide arvust vaid murdosa. Ühes punaste kääbustähtede (M-klassi tähed) ümber tiirlevate planeetide arvu uurivas töö leiti, et meie kodugalaktika võib koduks olla kuni sajale miljardile planeedile. M-kääbused on tuhmid tähed, mis on väiksemad kui Päike, ent need moodustavad Linnutee tähtede koguarvust enamuse.

Allikas: NationalGeographic

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in