Pilt: NASA, ESA ja P. Challis (Harvard-Smithsonian'i Astrofüüsika Keskus )
Hubble Kosmoseteleskoobi abil tunnistavad astronoomid ennenägematut üleminekut supernoovast supernoova jäänukiks. Valgus plahvatavalt tähelt naabergalaktikas the Large Magellanic Cloud (Suur Magalhãesi Pilv) jõudis Maani 1987. aasta veebruaris. Supernova 1987A-ks nimetatu oli 400 aasta jooksul lähim nähtud supernoova plahvatus. Supernoova lähedus Maale võimaldab astronoomidel selle arengut vaadelda. Nüüd on mitme aasta jooksul tuhmunud supernoova rusud taas heledamaks muutunud. See tähendab, et rusudes on valgust kiirgama hakanud teine energiaallikas. SN 1987A rusud hakkasid mõjutama seda ümbritsevat sõõri, luues võimsaid lööklaineid, mis tekitavad NASA Chandra Röntgenobservatooriumist vaadeldavaid röntgenkiiri. Need röntgenkiired valgustavad supernoova rususid ning lööklainest tekkiv soojusenergia paneb selle nähtavas valguses helendama. Alates õhkutõusust 1990. aastal on Hubble teleskoop katkematult jäädvustanud muutusi supernoovas 1987A.