20. novembril läheb Kourou kosmodroomilt taevamusta poole teele Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tähevaatlussatelliit Gaia. Missioon kestab plaanides viis aastat, mille jooksul kavatsetakse luua täpne Linnutee galaktika ruumiline kaart. See tähendab, et satelliit peab jälgima ligikaudu miljardi tähe asukohta ning liikumist – korduvalt.
Kunstniku nägemus Gaia kaardistamistööst.
Lisaks taevakehade kinemaatikale tuletatakse Gaia vaatlusandmetest muu hulgas iga tähe temperatuur, heledus ning koostis. Vaatluse suurem eesmärk on selgitada meie kodugalaktika tekke- ja arengulugu.
Satelliit hakkab tiirlema ümber Päikese, Maast ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel kohas, mida nimetatakse Lagrange’i teiseks punktiks ehk lühidalt L2 (loe siit)
Gaia pannakse ümber telje aeglaselt pöörlema. Nii saab satelliidi ainus, ent kosmose suurim, pea miljardi piksliga digitaalkaamera kõike ümberolevat jälgida.
Viimase kahe kuu jooksul on satelliiti Kourou kosmosekeskuses hoolikalt testitud. „Stardiks valmistumine tähendab meeskonnale mahukat tööd, mis on samas väga põnev ning stardipäeval ka hingele tasuv,“ ütles Gaia ESA poolne projektijuht.
Sel kuul läbis Kourou puhasruumis viimased katsed satelliidi volditav päikesevari. Praegu on see kokku pakitud ning stardiks valmis.
Päikesevarju käivitamine toimub missiooni algfaasis, üsna varsti pärast satelliidi kosmosesse jõudmist. Vari moodustab Gaia ümber 10,5 m läbimõõduga „seeliku“. Varjul on kaks eesmärki. Esiteks varjab see Gaia tundlikke kaameraid ning teleskoope päikesekiirguse eest. Instrumentide töötemperatuur, mida tuleb hoida stabiilselt, on -110 0C. Teiseks varustab vari kosmoseaparaati elektrienergiaga. Päikese poole jääv varju külg on osaliselt päikesepaneelidega kaetud.
Gaia päikesevarju (Deployable Sunshiled Assembly, DSA) katsetamine S1B koostamishoones, Prantsuse Gujaana Kourou kosmosejaamas. 10. oktoober 2013.
Video varju avanemisest:
[vsw id=”7MiEFVYRFCU” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]
„Oleme paljudele katsetele lubava joone alla tõmmanud. Raske õppustel, kerge lahingus. Tahame, et stardipäevaks oleks asjad parimas korras,“ lisas Giuseppe.
23. oktoobril sooritas Darmstadti ESA Euroopa kosmoselaevade juhtimiskeskuse meeskond satelliidi stardi ning varase orbiidi täissimulatsiooni.
Kourous viiakse Gaia tankimisasutusse, et täita satelliidi kosmoses pööramiseks mõeldud rakettmootorite kütusepaagid.
Novembri esimesel nädalal kinnitatakse Gaia Sojuz stardiadapteri ning raketi esimese astme külge, mis aitab satelliidi lõppeks L2 punktini viia.
Viimasena lisatakse raketile meeskonnamoodulit kaitsev kest, mis pärast ligikaudu kaheksandat sõiduminutit automaatselt eraldub. Sojuzi stardi etappide seletust saab vaadata siit.
Allikas: Phys.org, Spacegovuk
Leave a Reply