Kosmoloogilise printsiibi kohaselt pole kosmilises skaalas Universumis erilist kohta või suunda. See eeldus võimaldas Copernicusel välja pakkuda idee, et Maa pole Universumi keskpunkt ning on aluseks tänapäeva teadlaste seas levinud oletusele, et füüsikaseadused on igal pool samasugused. Kosmoloogilise printsiibi tõttu eeldavad teadlased ka seda, et Universum on ,,homogeenne” – läbiva ühtse struktuuriga – ja ,,isotroopiline” – läbivalt ühtsete omadustega.
Hiljutised uurimused on aga leidnud võimaliku kosmoloogilise anisotroopia olemasolu: Universiumi laienemine kiireneb ühes suunas kiiremini kui teises. Kõige värskema uurimuse käigus analüüsisid teadlased 557 1a tüüpi supernoovade vaatlusandmeid ning leidsid mõnede varasemate uurimustega ühtivalt, et Universumi laienemine paistab kiirenevat suuremas tempos põhja-galaktika poolkeras asuva väikese piirkonna suunas, kirjutab Physorg.com.
,,Eelistatava” suunaga poolkera vasakul on kontrastiks vastaspoolkerale paremal. Punktide värv esindab anisotroopia taseme märki ja suurusjärku. Pilt: Cai jt.
Kosmoloogidele väärtusliku vahendina peetakse 1a tüüpi supernoovasid ,,standardküünaldeks” nende püsiva heleduse kõrgpunkti tõttu. See lubab teadlastel mõõta nende kaugust suure täpsusega. 1a tüüpi supernoovade vaatlused paljastasid 1998. aastal, et Universum mitte ainult ei laiene, vaid teeb seda kiirenevas tempos. Nüüd vihjavad mõned taeva erinevates kohades asuvate 1a tüüpi supernoovade vaatlused, et kiirenemine pole ühtne kõigis suundades.
Uurijad Rong-Gen Cai ja Zhong-Liang Tuo vaatasid aeglustumise parameetrit q0, et väljendada koguseliselt põhja-galaktika ja lõuna-galaktika poolkerade anisotroopia taset. Teadlased selgitasid oma uurimuses, et väiksema q0 väärtusega suund laieneb suurema väärtusega suunast kiiremini. Uurijad analüüsisid andmeid nii dünaamilist tumeenergia mudelit kui ilma energiata standardmudelit kasutades ning said mõlema mudeliga sarnaseid tulemusi: esines anisotroopia hälve väärtustega vastavalt 0,76 ja 0,79 ning eelistatav suund vastavalt (309°, 21°) ja (314°, 28°). Suurim kiirenemine toimub tähtkuju Vulpecula suunas põhjapoolkeras.
Cai ja Tuo märkisid, et uurimustöö jätkub. Kontrastina nüüdsetele tulemustele pole mõned eelnevad tüüp 1a supernoovade vaatlusandmete analüüsid leidnud statistiliselt olulisi tõendeid anisotroopiate ilmnemisest. Paljud teised andmed, näiteks kosmilise mikrolainetausta kiirguse, galaktika statistika ning tumeaine vihjete uurimuste käigus leitu, toetavad tugevalt eeldust homogeensusest ja isotroopiast kosmilisel skaalal.
Võttes arvesse, et kosmoloogiline printsiip on üks tänapäeva kosmoloogia alustalasid, mille fundamentaalset tähtsust on raske üle hinnata, ei võeta ohtusid selle usaldusväärsusesse kergelt. Kui selguks, et kosmoloogiline printsiip ei kehti, muudaks see suuresti meie vaadet maailmale.
Teadusartikkel: ,,Direction dependence of the acceleration in type Ia supernovae“
Kas see sama töö on seotud nn “dark flow” fenomeniga?
http://en.wikipedia.org/wiki/Dark_flow
Tänan.
See on muidugi miljoni dollari küsimus, aga mulle tundub, et pigem ei ole seotud. Dark Flow (kui eksisteerib – seda on mitmed vaidlustanud) on teooria kohaselt väga suure mastaabiline liikumine, mis oli olemas juba väga varajases Universumis ning mille on põhjustanud Universumi inflatsioonilise perioodi eelsed omadused. Artiklis kirjeldatud (samuti vaidlustatav) tulemus viitab pigem sellele, et praeguses Universumis on mingi “tõmbekeskus”, mille suunas galaktikaparved liiguvad. Kuna ta on välja pakutud supernoovavaatluste alusel, mis kosmoloogilises mõttes veel kuigi kaugele ei ulatu, ei saa öelda, et tegu oleks väga suure mastaabilise liikumisega. Ka on nende liikumiste suund umbes 50 kraadi erinev.
Tänud.
Sain vastuse.