• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Super-CDMS töörühm loodab WIMP-i leida

19.04.2013 by Uku Püttsepp

Ameerika Minnesota osariigi Soudan kaevanduses paiknev CDMS (Super Cryogenic Dark Matter Search) töörühm avalikustas veebiportaalis arXiv artikli kolmest CDMS detektorsignaalist, mis võivad vastata massiivsele, nõrgalt vastastikmõjustuvale osakesele ehk WIMP-ile (Weakly Interacting Massive Particle). Töörühm pidas sel teemal American Physical Society konverentsil ka loengu. Seal tehti selgeks, et väidetava tumeaine alusosakese avastamist veel väita ei saa.

WIMP-e otsitakse ülemaailmselt, ka rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal. Teooria järgi on massiivsete, nõrgalt interakteeruvate osakeste klass tumeaine kirjeldamiseks üks sobivamaid. Tumeaine moodustab Universumi kogumassist 85 %. Et WIMP-e ei ole otseselt võimalik vaadelda (interakteerub vaid nõrga tuumainteraktsiooni ja gravitatsiooni vahendusel), otsitakse hoopiski nende üliharuldasi jälgi, mis tekivad põrkumisel teiste osakestega.

Super-CDMS-i kaheksa ränidetekorit on jahutatud absoluutse nulli lähedasele temperatuurile. Madal temperatuur vähendab detektori seesmist soojusmüra ning suurendab võimalust tabada väiksemgi WIMP interaktsioon. Et hiljuti registreeritud signaalid on kestuselt lühikesed, võivad need olla põhjustatud hoopis statistilisest mürast. Samas on osakesed määratud kolme standardhälbe ehk 99,81 % täpsusega.

Kui osutub, et tegemist ongi WIMP-idega, siis on need arvatust oluliselt kergemad. Põrgete energiaks mõõdeti 8,6 GeV. Teadlased rõhutasid, et nende avastused on teiste maailma füüsikute kriitikale seni vastu pidanud. Super-CMDS-iga jätkatakse tööd seni, kuni on lootust WIMP-e leida.

Allikas: Phys.org

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in