• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uued andmed Venemaale sadanud meteoori suuruse kohta

19.02.2013 by Uku Püttsepp

Teadlased andsid ülemaailmse sensorite võrgustiku andmete põhjal Venemaa kohal atmosfääris lõhustunud meteoori suurusele ja kineetilisele energiale uue hinnangu.

Kaardil on 15. veebruaril 3:20:26 (GMT) Venemaal Tšeljabinski oblastisse kukkunud meteoriidi plahvatuse mõjuraadius. Sündmus ei ole seotud Maast ohutult möödunud asteroidiga 2012DA14.

Esialgselt arvati, et enne atmosfääri sisenemist oli meteoori läbimõõt ligikaudu 15 meetrit. Uueks hinnanguks on aga 17 meetrit. Meteoori mass oli enne atmosfääris lõhustumist varemarvatud 7000 tonni asemel 10000 tonni. Võrdluseks on suurima maapinnalt avastatud raudmeteoriidi Hoba läbimõõt 2,7 m ja mass ligikaudu 60 tonni (loe siit). Tšeljabinski meteoori kineetiliseks energiaks arvatakse nüüd 500 kilotonni trotüülekvivalenti (2,1*10^15 J), mis on Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommidest ligikaudu 20 korda võimsam. Uus andmestik pärineb viielt Maa eri punktides paiknevalt infrahelidetektorilt. Esimene salvestus sooritati Tšeljabinskist ligikaudu 6500 kilomeetri kaugusel asuval Alaskal. Mõõtejaamade andmed näitavad, et meteoori atmosfääri sisenemisest kuni lõhustumiseni kulus 32,5 sekundit. Infrahelijmõõturite andmetöötluse sooritas Kanada Western Ontario Ülikooli teadlane Peter Browni.

„Sarnase suurusjärgu sündmusi toimub keskmiselt kord saja aasta jooksul,“ ütles NASA NEOP (Near-Earth Object Program) programmi eestkõneleja Paul Chodas. „Nõnda suure tulekera puhul ennustavad mudelid ulatuslikku meteoori lagunemisele järgnevat meteoriidisadu. Antud juhul maandus ilmselt ka suuremaid tükke.“

Allikas: Phys.org

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in