NASA (National Aeronautics and Space Administration) uue põlvkonna ioonmootor Evolution Xenon Thruster NEXT püsitas uue töökestvusrekordi. NASA Glenn-i Electric Propulsion Laboratory teaduskeskuses paiknev masin töötas ühtejärge 43000 tundi, mis on ioonmootorite kategooria absoluutrekord. Seitsmekilovatise võimsusega reaktiivmootori tulevikuks on Ameerika kosmoseagentuuri süvakosmose sondide kiirendamine. Keemilise kütusega raketid samaks ülesandeks praktiliste kaalutluste tõttu ei sobi.
NEXT ioonmootori helesinine väljundhuma koosneb põhiliselt ksenooni ioonidest.
Ioonmootorid on alates 1960ndate kultusseriaalis Star Trek ilmumisest jõudsalt arenenud. Kütuse põletamise asemel saab ioontõukur energiat päikesepaneelidelt või tuumakütusest. Energiaallikast toodetud elektriga ioniseerib mootor molekule, mida omakorda kiirendatakse reaktiivjõu saamiseks katoodil. NEXT mootori väljundmassiks on ksenoongaasi molekulid.
Masina tööpõhimõte on paljuski sarnane kineskoopteleviisorite elektronkiirendile. Lihtsast ülesehitusest hoolimata on probleemiks kiirendatava aine vähene mass ning reaktiivjõud, mis on võrdeline laual lebava mündi raskusega. Ent ioonmootorid on keemilise kütusega mootoritest 10 kuni 12 korda kütusesäästlikumad. Lisaks saab ioonmootor jooksvalt töötada oluliselt kauem kui keemilised raketid. Keemilise kütusega raketi mõneminutilisele tööajale vastab ioonmootori tuhandete tundide pikkune töö. Pikk tööväljund võimaldab ajapikku ioonmootoriga kosmoseaparaati süvakosmose uurimiseks vajalike kiirusteni kiirendada.
Seitsmekilovatine NEXT on NASA uusim ioontõukur. Võrreldes möödanikuga, näiteks mehitamata Dawn nimelise kosmosesondi lähetamiseks kasutatud mootoriga on NEXT kaks korda võimsam. NEXT on kaasteelistest lihtsama disainga, kergem, efektiivsem ning suurema vastupidavusega.
43000 tundi on võrdne pea viie aastase järjestikkuse tööajaga, mille vältel tarbib mootor vaid 770 kg ksenoongaasi. Kokku annaks nimetatud gaasi kogus kosmosesondile 30 miljoni njuutonsekundilise (Ns on impulsi dimensioon – toim.) koguimpulsi. Öeldakse, et kes tasa sõuab, see kaugele jõuab. Ioonmootorite puhul peab vanasõna igatahes paika.
Allikas: Gizmag
Leave a Reply