• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Guinessi rekord: vaid kahe aatomkihi paksune klaas

13.09.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Cornelli ülikooli ning Saksamaa Ulmi ülikooli töörühm avastas õnneliku juhusega maailma õhukeseima klaasikihi. Nüüd kanti leid sisse ka Guinessi rekordite arvestusse.

Vasakul kunstniku nägemus klaasi mikrostruktuurist ning paremal vastav elektronmikroskoobiga tehtud pilt. Punastele täpikestele vastavad hapniku aatomid, rohekatele räni aatomid.

Klaasplaat on nii õhuke, et elektronmikroskoobiga tehtud pildil on selgelt näha selle koostisosade, hapniku ning räni aatomstruktuur. Pilt tehti Cornelli ülikooli nanoteaduskeskuse professori David A. Mulleri laboris.

Õhukese klaasi pildistamist kajastav artikkel avaldati teadusajakirjas Nano Letters 2012. aasta jaanuarikuu numbris. Artiklit märkasid ka Guinessi rekordite raamatu komisjoni liikmed, kes otsustasid teha asjakohase sissekande raamatu 2014. aasta trükki.

Kahe aatomkihi paksuse klaasi avastamine oli Mulleri sõnul õnnelik juhus. Katse tegelik eesmärk oli valmistada grafeeni, mis koosneb kärgjalt organiseeritud süsiniku aatomitest. Grafeen kasvatati kvartsahjus vaskplaadile. Ühes kasvuprotsessis märgati grafeeni pinnal pisikest plekki. Lähemal uurimisel osutus, et plekk koosneb räni ning hapniku aatomitest, mis on kõige tavalisema kvartsklaasi (SiO2) koostisosad. Järeldati, et hapnik pidi vaakumkambrisse lekkima väljast. Lekkinud hapnik põhjustas omakorda vaskaluse ning kambrit vooderdava kvartsi reaktsiooni.

Mulleri sõnul vastab avastus 80 aastat vanale küsimusele klaasi mikrostruktuuri kohta. Varem puudus klaasi mikrostruktuuri uurimiseks vajalik metoodika. Teadlased olid klaasi füüsikalise olemuse osas segaduses. Klaas on amorfne aine, mis on kõva kui tahkis, ent voolab aeglaselt nagu vedelik. Cornelli füüsikud leidsid, et elektronmikroskoobi tehtud pilt sarnaneb vägagi 1932. aastal W. H. Zachariaseni joonistatud diagrammile, mis oli tol ajal prevaleeriv klaasi aatomite korrastuse kirjeldus.

„Kui tulevikus oma karjäärile tagasi vaatan, on klaasi aatomite pildistamine ilmselt see, mille üle kõige uhkem olen,“ ütles Muller. „See on esimene kord, kui keegi klaasi aatomstruktuuri on pildistanud.“

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kaardistati LaAIO3 ja SrTiO3 siirde vool – ehk ülijuht ja ferromagnet käsikäes
  2. Aine, mis kahaneb venitamisel
  3. Madutähe liitsilma mikroläätsed replitseeritud
  4. Kortsutatav CNT-transistor
  5. Grafeenist kvantpunktid
  6. Laserlõksud püüavad kinni suuri aatomeid
  7. Nikerdamine nanoskaalas
  8. Nanotermomeetrid elavas rakus
  9. ,,Sültjas” mäluseadmes kasutatakse vedelat metalli
  10. Valgus levib, justkui ruum puuduks

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in