• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Bakter Escherichia coli teeb diislit

23.04.2013 by Uku Püttsepp

Exeteri Ülikooli töörühm pani harilikult soolestikus elava Escherichia Coli bakteri diislit tegema. Tanklapumpadest on vara rääkida. Enne on vaja lahendada hulk tehnilisi probleeme. Bakterdiisel on aga turudiisliga pea identne, mistõttu ei tarvitse seda petrooleumilisanditega segada, nagu toornaftast diisli puhul tehakse. Sestap oleks võimalik uutmoodi biokütus otse infrastruktuuri suunata.

Kolibakter Petri tassil, tulevikus võib-olla tanklates.

“Müügikõlbuliku, lisanditevaba biokütuse valmistamine on meie töörühma siht olnud koguaeg. Tahame, et maailma kasvuhoonegaaside väljalase väheneks aastaks 2050. 80 % võrra. Fossiilse diisli asendamine biodiisliga oleks suur samm õiges suunas. Globaalne energiatarve kasvab. Turuhinna kõikumistest ning poliitikakemplusest sõltumatu hinnaga kütuse avastamine on üha huvipakkuvam uurimisvaldkond,” ütles Exeteri ülikooli bioteaduste professor John Love.

E. Coli muudab osa soolestiku suhkrust rasvaks, millest valmistab hiljem rakumembraane. Sama protsessi on võimalik suunata nii, et bakter toodab hoopiski biokütust. Ravimifirmad kasutavad E. Colit laialdaselt keemiliste protsesside katalüsaatorina. Olgugi, et bakterdiislit saab veel teha vaid väikestes kogustes Petri tassil, jätkatakse tööd meetodi turustatavuse selgitamiseks.

“Oleme uhked töö üle, mis Exeteris korda on saadetud. Biotehnoloogiatega toodetud diisel on tulevikus hinnas. Olgugi, et meetod seisab silmitsi mitmete takistustega, on selle uurimine ning arendamine oluline, sest maailma energiatarve kasvab, kahjuks proportsionaalselt süsinikdioksiidi emissiooniga.” ütles suurfirma Shell Projects & Technology esindaja Rob Lee.

Allikas: Phys.org

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in