Miljonite põgenike, arvukate sõjakollete ning keskkonnakatastroofidest laostatud piirkondade abi- ja sõjeväeorganisatsioonide alaline häda on varjupaikade kiire püstitamine ning lõhutud hoonete parandamine.
Tsement-telke saab jätkata. Pildil toimub täispuhutud telgi niisutamine. Telgi uks on pakendi sees ning voltub ise lahti.
2005. aastal leiutasid Londoni Kuningliku Kunstikolledži magistrid William Crawford ja Peter Brewin tsementriide, millega saab toestada millitaarobjekte, valmistada ajutisi teekatteid, lennuradasid ning telke. Briti Tsemendiassosatsiooni iga-aastasel innovatsioonivõistlusel saavutati 2004. aastal teine koht. Crawford ütles, et töötas kaaslasega idee kallal 16 kuud. Selle ajaga valmistasid nad kaheksa 1:8 mõõtkavas proovihoonet.
Pehmest materjalist telk annab sõjaolukorras vähe kaitset. Suuremate ajutiste hoonete transportimine on jällegi keeruline. Crawfordi ja Brewini nimitooteks on tsementriide leiutamise algusest saadik olnud täispuhutav kivihoone. Inspiratsiooni saadi torujuhtmete täispuhutavatest paranduskomplektidest ning kipsplaastrist.
16 m2 hoone saabub ligikaudu 230 kg kaaluvas hermeetilises kilepakendis. Pakendisse lõigatakse auk, august lastakse sise vesi. Seejärel eemaldatakse telk pakendist. Pärast õhupumba ühendamist aidatakse kerkiv telk autoga lahti tõmmata. Ööpäevaga on angaarilaadne jäik betoontelk kasutamiskõlblik, sisse pääseb uksest. Telgiehitusest on video:
[vsw id=”Vb1pdvvoVoQ” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]
Telgi seinad peavad vastu näiteks tulele ja väikse kaliibriga tulirelvade löögile. Et telgi sisemus on kaetud steriilse kilega, võib ruumi kasutada operatiivse välihaiglana.
„Telgi kuju jaoks saime inspiratsiooni kanamunast. Munakoore tükk on õrnõhuke, ent tervikmuna on kompressiooni suhtes väga vastupidav,“ ütles Brewin.
Tsementtelke ostis hiljuti näiteks Etioopia valitsus. 25 m2 põrandapindalaga tsement-telk maksab ligikaudu 23000 eurot. Soolase hinna eest saab aga hoone, mis kestab kuni kümme aastat.
Briti Punase Risti logistikaametniku Rishi Ramrakha arvates on vastupidavus üks telkide tarvitamise põhiprobleem. Nimelt on põgenikelaagrid mõeldud juba eos ajutiste elupaikadena, mis ei ole probleemi lõpplahendus, aga pigem vaheetapp. Põgenikud peaksid kas koju tagasi pöörduma, või leidma uue, parema elupaiga, mitte rajama tsementküla. „Teiseks, kust kohast võtta kriisitsoonis 145 liitrit vett, millega tsementi märjata,“ küsis Ramrakha Thomson Reuters Foundation intervjuus.
Allikas: Nunainnovations, Wired, Dvice, Trust, National Geographic
Leave a Reply