• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Arutuse võidukäik

14.01.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “Küsimus söest” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud kõrge efektiivsusega ning vähe toorainet kasutav aurumasin tähendab paljudele tarbijatele võimalust osta rohkem sütt. “On eksitav öelda, et efektiivsete masinate kasutamine tähendab kütuse säästmist. Tõde on otse vastupidine,” kirjutas Jevons nüüdseks omanimelisest paradoksist.

Nähtus ei piirdu kunagise tööstusrevolutsiooniga, vaid ulatub laiahaardeliselt kaasaegagi. Näiteks tarbivad pahatihti energiasäästlike majade elanikud rohkem energiat kui nende vähemsoojustatud majades elavad naabrid. Niisugune uuring sooritati USA Florida osariigis[1].  Muu hulgas leiti, et kui 50% majapidamise aastasest elektritarbest moodustavad nn. paratamatud ahelad, olgu külmkapp, valgustus või digiboksi adapter, siis ülejäänud 50% sõltub elaniku tarbimisharjumusest.

Foto 1904. aasta Olümpiamängude kavas olnud meeskondlikust köieveost. Kas kõik meeskonnaliikmed annavad tõmbesse võrdse panuse? Allikas: Wikipedia

Sarnaseid vastukõlasid ning efekte leiab inimühiskonnast teisigi. Prantsuse põllutehnoloogia insener Maximilen Ringelmann (1861-1931) täheldas, et mida suurem on tööliste grupp, seda väiksemaks muutub indiviidide panus ühisesse eesmärki. Mõisaköis las lohiseb – teadsid sunnismaised eestlased. Need nähtused viitavad tõsiasjale, et inimene on täpselt nii laisk, kui ta parasjagu olla saab ning otsib, nagu kõrgema potentsiaaliga objekt looduseski minimaalset energiaväljundit ning maksimaalset rahulolu. Võiks küsida, mis siis on viinud inimühiskondasid edasi – või tagasi?

Küsimusele andis ühe võimaliku vastuse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur Tiit Kärner 26.09.13 Sirbis ilmunud artiklis, pöörates tähelepanu Eesti ühiskonnale. Kärner leiab, et kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ning inimkonna tuleviku nimel on oluline tõrjuda arutust ning soosida inimeste, eeskätt avaliku arvamuse põhiliste kujundajate ehk ajakirjanike harimist loodusteadustes.

Kärner toob näiteks saadavuskaskaadi (Availability cascade) nähtuse meedias. Osutub, et vahest marginaalse tähtsusega meediakajastusest tingitud, näiteks netikommentaaridega avalikkusesse sattunud lugejaskonna murepilvest tekib uus, suuremgi uudis. See kaasab enam meediaallikaid, mis reaktsiooni võimendavad kuni lõppeks jõuab pahameel valguda ka poliitikajuhtideni. Kärneri arvates on iseäranis vilets, et osa meediaväljaandeid niisuguste kajastuste vahendamise või tekitamisega põhiliselt vaeva näevadki, sest nii saadakse klikke ja osaletakse edukamalt üha murettekitavamate uudispealkirjade rallis. Ahelast puudub puhta mõistuse kriitika lüli.

Ülalmainitud energiasäästmise uuringust[1] selgus ühtlasi, et enim säästsid elektrit vastavalt motiveeritud inimesed, kes nõustusid oma isiklikke tarbimisharjumusi muutma. Näib, et põhilisi edasiviivaid jõude saab olla vaid inimene ise, otse tammsaarelik inimene, kes teeb tööd, näeb vaeva ja siis armastab.

Loe Tiit Kärneri Sirbis ilmunud artiklit “Võim ja vastutus” siit.

1 – Parker, Danny et. al. (2010). Pilot Evaluation of Energy Savings and Persistence from Residential Energy Demand Feedback Devices in a Hot Climate. Külastatud 14.01.14., link

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Eesti teadlased mainekas ajakirjas Physical Review Letters: BiFeO3 teraherts-spektroskoopia
  2. Kogemusi välismaalt: ETH Zürich
  3. Täna valiti FÜS-ile uus juhatus
  4. Täna toimus Tartu Ülikooli Robotiklubis Robotexi eelvõistlus
  5. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Mart Noorma
  6. Pildijäädvustus Teadlaste Ööst
  7. Eile toimus Teadlaste Öö
  8. Lähemalt vastrajatud Füüsikaüliõpilaste Seltsist
  9. Toimus TÜ teaduslaager
  10. Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 4. osa, Sir Harold Kroto loeng

Filed Under: Arvamus, Arvamus ja Inimesed

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in