• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Esimesed pildid aatomsidemetest

31.05.2013 by Uku Püttsepp

Teadlastel õnnestus esmakordselt jäädvustada molekulaarsete sidemete moodustumine aatomi täpsusega. Saadud kujutised sarnanevad üllatavalt keemiaõpikute struktuurvalemitele.

Töös paigutati tsükliline süsinikstruktuur kuumutatavale hõbealusele, mis pärast moondumist uue molekulkuju fikseerimiseks maha jahutati. Pildil on tsükliline süsinikmolekul enne ja pärast termotöötlust. Noolega on viidatud kaks sagedasemat kuumutamisjärgselt tekkinud molekulvalemit. 3 Å vastab 3x10^-10 meetrile.

Varemalt on õnnestunud pildistada molekule, nende vahelised sidemed on aga nägemata jäänud. Piltidel on selgelt näha 26 süsiniku ja 14 vesiniku aatomsidemeid, mille pikkus on paar Ångströmi (1 Å = 10-10 m). Struktuuri jäädvustamiseks kasutati aatomjõu mikroskoopiat. Tulemused avaldati 30nda mai Science-i numbris.

California Berkeley Ülikooli Felix Fischeri juhendatava töörühma esialgne plaan oli grafeenstruktuuride valmistamine. Tööriistaks valiti aatomjõu mikroskoobi teravik. Alustati lineaarse süsinikahelaga, millest vormiti, muuhulgas, grafeeni heksagonaalne molekul. Töörühm soovis tehtud molekule pildistada ning veenduda nende plaanipärasuses. Aatomite vaheliste sidemete jäädvustumine oli ootamatu.

Kontaktivaba aatomjõu mikroskoopia kasutab molekulide sondeerimiseks peent  teravikku, mille ümarusraadius on mõne mikromeetri suurusjärgus. Molekuli ning teraviku piisava läheduse korral hakkavad teravikule mõjuma erinevad, näiteks van der Waalsi, kapillaar- ja elektrostaatilised jõud. Jõududest tingitud teraviku nihked registreeritakse ja teisendatakse molekuli kujutiseks.

Loe lähemalt siit: Wired.com.

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in