Rahvusvaheline teadlaste töörühm uuris rubiidiumiga dopeeritud fullereeni (C60) ja avastas sellel ainel seninägematu metallilise oleku. Erinevate meetoditega tehtud mõõtmised näitavad, et selles olekus on ainel olemas nii elektrijuhile kui ka dielektrikule (mittejuhile) iseloomulikud omadused. Teadlased nimetasid uue oleku Jahn-Telleri metalliks. Töö võeti ette kupraatide jt ebaharilike ülijuhtide ülijuhtivusmehhanismide paremaks mõistmiseks. Juuresolevalt pildilt peaks meile meelde […]
Ülijuhist pildisensor, mis tuvastab pärisvärve
Pea iga inimloodud digitaalne pildiaparaat jäädvustab maailma mustvalgelt. Ava läbinud footonid ergastavad kaamera sensoris elektrone, tekib valgustatusega võrdne elektrilaeng. Kui sissetuleva footoni energia on sensori vastuvõtuläve piires, on tulemus alati sama: piksel muutub valgeks. Värvide kuvamiseks liidetakse, ka inimese silmas, mitu erineva optilise spektriosa mustvalget pilti. Mustvalgeid pilte tehakse üldiselt kaht moodi. Esiteks võib pildisensor […]
Hõbeda aatomid pärsivad Bi4O4S3 ülijuhtivust
Hiina teadlased näitasid, et vismutipõhise kihtmaterjali dopeerimine hõbedaga mõjub baasmaterjali ülijuhtivusele pigem pärssivalt. Veel sel aastal avastatud ülijuhtiva materjaliklassi uurimine on arengujärgus. Esimesed sammud lisandaatomitega rikastatud vismut-oksüsulfiidi (Bi4O4S3) uurimises astuti Hiina Hefei linnas baseeruvaTeaduste Akadeemia teadlaste poolt. Nende kirjutatud artikkel publitseeritakse teadusajakirjas European Physical Journal B. Töörühm avastas, et uuritava kihtmaterjali ülijuhtivus on pigem materjali seesmine […]
Šveitsi teadlaste lihtsa katse abil jälgiti esmakordselt gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse
Šveitsi Kvantelektroonika Instituudi (Institute for Quantum Electronics) teadlastel õnnestus valmistada aparaat, mis võimaldab vaadelda Fermi gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse. Teadusrühma artikkel avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Nature. Ülivedelikud on erilised, sest voolavad minimaalse sisehõõrdega. Ülivoolavuse nähtust on teatud ligi 75 aastat, ent atomaarse gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse ei ole enne Šveitsi teadlaste tööd suudetud jälgida. Töörühma […]
Avastati kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse füüsikalisi tagamaid
Teadlased selgitasid, et kõrgtemperatuurne ülijuhtivus algab materjali ulatuses hajutatud nanolaikudena, mis levides kogu materjali ülijuhiks muudavad. Cornelli Ülikooli ja Tokyo Ülikooli teadlaste avastus võimaldab paremini mõista keerulist pseudopotentsiaali tekkimise nähtust kõrgtemperatuursetes ülijuhtides. Tegemist võib olla olulise sammuga edasi kõrgtemperatuursete ülijuhtide arengus. Cornelli Ülikooli teadlaste J.C. Séamus Davise, loodusteaduste professori J.G. White’i ja Tokyo Ülikooli füüsikaprofessori […]
Metamaterjalide uus katsemeetod
Ameerika valitsuse energeetikaministeeriumi Ames Laboratooriumi teadlased arendasid metamaterjali struktueerimisel ning omaduste modelleerimisel kasutatavate juhimaterjalide otsimiseks välja uue meetodi. Töö avaldati teadusajakirjas Nature Photonics. Metamaterjalidel on energeetikasektorile huvipakkuvaid omadusi. Tavamaterjalid murravad murdumistasandis valguse teisele poole pinnanormaali, samas kui metamaterjalid on suutelised valgust murdma samale poole normaali. Selliste vasakukäeliste materjalidega on võimalik teha tasaparalleelseid läätsesid. Metamaterjalid on lisaks […]
Uued teadmised vasepõhiste kõrgtemperatuursete ülijuhtide tehnoloogias
British Columbia Ülikooli füüsikud avastasid koostöös rahvusvahelise teadlaste rühmaga femtosekundlaserimpulsside abil kõrgtemperatuursetele ülijuhtide aluseks olevaid mikroskoopilisi interaktsioone. Eksperimendis, mille täpsemad detailid avaldati täna teadusajakirjas Science, ergastati prototüüpilisi vaskoksiidi ülijuhi aatomeid 100 femtosekundiliste laserimpulssidega. Materjalist vabanes tasakaaluolekusse naastes energia kas ülijuhi aatomstruktuuri deformatsioonide ehk foononite näol, või spinnide fluktuatsioonidena. Teadlastel õnnestus saada väga täpseid andmeid relaksatsiooniprotsessi […]
Kõrgtemperatuurse ülijuhi uus rekord
Enamik teadaolevaid ülijuhte töötavad absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel. Ent osad materjalid muutuvad ülijuhtivaks juba temperatuuril 70 K (kelvin). Selliseid materjale nimetatakse kõrgtemperatuurseteks ülijuhtideks. Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia teadlane Liling Sun uuris koos kaastöölistega kõrgtemperatuursete ülijuhtide perekonna vastset võsukest raud-seleniidi, ning avastas selle seninägemata topeltsiirde ülijuhtivasse olekusse progresseeruvalt kõrgematel rõhkudel. „Rõhk on hõlbus viis materjali elektrijuhtivuse […]