• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Avastati kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse füüsikalisi tagamaid

8.06.2012 by Uku Püttsepp 4 Comments

Teadlased selgitasid, et kõrgtemperatuurne ülijuhtivus algab materjali ulatuses hajutatud nanolaikudena, mis levides kogu materjali ülijuhiks muudavad.

Skanneeriva tunnelmikroskoobi kujutis osaliselt dopeeritud kupraat-ülijuhist. Pildil on näha elektroonse pseudopotentsiaali piirkondi (ümardatud ristkülikud). Dopeerrimise jätkumisel piirkonnad kasvavad ning katavad lõpuks kogu materjali, põhjustades ülijuhtiva oleku.

Cornelli Ülikooli ja Tokyo Ülikooli teadlaste avastus võimaldab paremini mõista keerulist pseudopotentsiaali tekkimise nähtust kõrgtemperatuursetes ülijuhtides. Tegemist võib olla olulise sammuga edasi kõrgtemperatuursete ülijuhtide arengus.

Cornelli Ülikooli teadlaste J.C. Séamus Davise, loodusteaduste professori J.G. White’i ja Tokyo Ülikooli füüsikaprofessori Hidenori Takagi juhtimisel jälgiti esimest korda skanneeriva tunnelmikroskoobi abil keemiliselt modifitseeritavas alusmaterjalis ülijuhtiva oleku tekkimist. Skanneerivad tunnelmikroskoobid on nii täpsed, et suudavad jälgida aatomituumi ümbritsevate elektronide kvantolekuid. Leiti, et võõraatomite lisamisel (dopeerimisel) tekkisid alusmaterjalis paralleelprotsessina väikesed üle materjali hajutatud ülijuhtivad piirkonnad, osad neist vaid mõne aatomi laiused. Laigud kasvasid puutumiseni ning katsid lõpuks kogu materjali, põhjustades selle ülijuhtivuse.

“Teoreetikud on meie jälgitud protsessi ennustanud, ent seni pole selle kohta otseseid tõendeid leitud,” ütles Davis. Teadustöö avaldati 20. mail teadusajakirjas Nature Physics.

Ülijuhtivus kätkeb muuhulgas elektrivoolu takisutseta kulgemist. Nähtus avastati esmalt pea absoluutse nulltemperatuurini (0 K) jahutatud metallides. Uus dopeeritud vaseoksiididel põhinev kupraatide materjaliklass muutub aga ülijuhtivaks juba 150,15 K juures.

Kõrgtemperatuursete ülijuhtide kaudsed vaatlused, ka skanneeriva tunnelmikroskoobiga, on näidanud ülijuhtivale olekule omaste elektronolekute puudumise kohtades energeetilise potentsiaalibarjääri tekkimist (energy gap). Teooria kohaselt tekib tühimik elektronide Cooperi paaride moodustumisel. Arvatakse, et Cooperi elektronpaarid suudavad ülijuhtivamaterjali struktuuri takistuseta läbida. On jäänud mõistmata asjaolu, et osades materjalides ilmneb potentsiaal, ent ilma ülijuhtiva olekuta. Sellist nähtust nimetatakse pseudopotentsiaaliks (pseudogap). Pseudopotentsiaal ilmneb kõrgemal temperatuuril kui mistahes ülijuhtivus, viidates toatemperatuursete ülijuhtide võimalikkusele.

Töö autorid uurisid naatriumiga dopeeritud kaltsiumkupraati. Oksiidi katsetükkide naatriumisisaldust suurendati järk-järgult. Naatrium asendab kristallvõres kaltsiumi aatomeid, põhjustades seeläbi kristall- ja elektronstruktuuri muutusi, mida senini eriti ei mõisteta. Kaltsiumkupraat valiti eelkõige hõlpsalt muudetava keemilise koostise tõttu, kommenteeris Davis. Ta lisas, et pseudo- ja ülijuhtiva oleku tekkimine on väga kiire, mis teeb protsessi raskesti vaadeldavaks.

Mõõdukal dopeerimisel avastati väikesed hajutatud paiknemisega pseudopotentsiaali signatuuriga piirkonnad. Lisaks täheldati nende piirkondade kristallstruktuuris vase ja hapniku aatomite elektronide struktuuris üles-alla ning paremalt-vasakule sihtides (!? spinn?) rikutud sümmeetriat. Davis ja kolleegid avastasid murtud sümmeetriat ka varasemates sama ülijuhiga läbi viidud mõõtmistes.

Dopeerituse kasvades laienesid ka nimetatud piirkonnad, kuni terve materjali ulatuses kokku puutusid ja selle ülijuhiks muutsid. Arvatakse, et pseudopotentsiaaliga piirkonnad tekivad dopeeritud aatomite läheduses, ent Davise sõnul seda tema uurimuses ei täheldatud.

Varem arvati, et pseudopotentsiaali faas konkureerib kupraatides ülijuhtiva faasiga. Lisaks arvati, et pseudopotentsiaali kadumine oli ülijuhtiva oleku tekketingimus. Uus teadustöö näitab aga, et tegemist on hoopis ülijuhtivust soosiva faasiga.

Allikas: phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ülijuhist pildisensor, mis tuvastab pärisvärve
  2. Hõbeda aatomid pärsivad Bi4O4S3 ülijuhtivust
  3. Šveitsi teadlaste lihtsa katse abil jälgiti esmakordselt gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse
  4. Metamaterjalide uus katsemeetod
  5. Uued teadmised vasepõhiste kõrgtemperatuursete ülijuhtide tehnoloogias
  6. Kõrgtemperatuurse ülijuhi uus rekord

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: ülijuhid

Comments

  1. ... says

    14.06.2012 at 1:59 am

    No miks keegi ei ole siiani maininud kas või trükiviga pealkirjas? Isegi mitte autor?

  2. Uku Püttsepp says

    14.06.2012 at 10:28 am

    Tere!

    Tänan tähelepanu juhtimise eest.

    Uku Püttsepp

  3. Enok says

    17.11.2013 at 9:43 pm

    Siin on vist paar näpukat:
    … naatriumiga dopeeritud kaltsiumkumpraati.
    … klatsiumi aatomeid, põhjustades

    Iluvead, aga ikkagi…
    E

  4. Uku Püttsepp says

    17.11.2013 at 9:51 pm

    Tere!

    Suur tänu viitamise eest,
    Uku

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Copyright © 2023 · Eesti Füüsika Selts · Log in