• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Mitu olekut on ainel?

23.05.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Rahvusvaheline teadlaste töörühm uuris rubiidiumiga dopeeritud fullereeni (C60) ja avastas sellel ainel seninägematu metallilise oleku. Erinevate meetoditega tehtud mõõtmised näitavad, et selles olekus on ainel olemas nii elektrijuhile kui ka dielektrikule (mittejuhile) iseloomulikud omadused. Teadlased nimetasid uue oleku Jahn-Telleri metalliks. Töö võeti ette kupraatide jt ebaharilike ülijuhtide ülijuhtivusmehhanismide paremaks mõistmiseks.

PW-2015-05-06-Johnston-fulleridesJuuresolevalt pildilt peaks meile meelde tulema, mis on fullereen (need jalgpalli meenutavad 60 süsiniku aatomist koosnevad molekulid), samuti selgitama, mis on dopeerimine (sinised täpid fullereeni molekulide vahel on molekulid, millega fullereeni on dopeeritud). Tseesiumi molekulidega dopeeritud fullereeni Cs3C60 on uuritud peaaegu 20 aastat, nüüd siis rubiidium.

Sellise varieerimise motiive õnnestub ehk aimata, kui tuletame meelde, et aatomite ja molekulide tuumad on ümbritsetud teatud kuju ja suurusega elektronpilvega icon_eopik. Ehk tuleb meile meelde ka see, et elektrijuhtivuse põhjuseks on just elektronid. Ja et ka ülijuhtivuse korral räägitakse just elektronide iseäralikust käitumisest. Rubiidiumi molekulid on väiksemad kui tseesiumi molekulid, sestap paigutuvad fullereeni molekulid üksteisele lähemale ja tihedamalt koos on ka nende elektronpilved. Põnevad omadused on ka fullereeni molekulidel endil – neis tingimustes muutuvad nad lapikuks, rohkem ragbi palli sarnaseks.

Muide, teadlased nimetavad sellist olukorda keemiliseks rõhuks.

Nii et elektronpilvede omaduste uurimiseks uudse nurga alt peaks selline aine igati sobilik ja lootustandev olema.

Eksperimentide tulemusena avastasid teadlased uue aine oleku, kus aine on ühtaegu nii juhi ja mittejuhi omadustega. Loodetavasti hakatakse seeläbi ka paremini aru saama, mispärast kupraadid on nii kõrgel temperatuuril ülijuhtivas olekus.

Allikad:

http://physicsworld.com/cws/article/news/2015/may/06/new-state-of-matter-found-in-crystal-made-from-buckyballs

http://advances.sciencemag.org/content/1/3/e1500059.full-text.pdf+html

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ülijuhist pildisensor, mis tuvastab pärisvärve
  2. Hõbeda aatomid pärsivad Bi4O4S3 ülijuhtivust
  3. Šveitsi teadlaste lihtsa katse abil jälgiti esmakordselt gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse
  4. Avastati kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse füüsikalisi tagamaid
  5. Metamaterjalide uus katsemeetod
  6. Uued teadmised vasepõhiste kõrgtemperatuursete ülijuhtide tehnoloogias
  7. Kõrgtemperatuurse ülijuhi uus rekord

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: ülijuhid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in