• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Valmistati läbipaistev ja venitatav ioonelektroonikaga kõlar

31.08.2013 by Uku Püttsepp

Ameerika Harvardi Ülikooli töörühm valmistas läbipaistva venitatava kõlari, mille elektroonika töötab ioonidega. Teadlaste arvates saaks nende valmistatud kõlariga katta aknaid, nutitelefone ja televiisoreid.

Läbipaistev elastne kõlar. Allikas: Designboom.com

Töörühm, eesotsas Zhigang Suoga, sai kõlari elektriskeemi ehitamiseks ainest inimkeha närvisüsteemist, mille signaalivahetus toimub ioonpotentsiaalidega. Kõlari membraanid tehti polümeeridega segatud soolvee-hüdrogeelist. Kahe geelikihi vahele asetati elektrovoolu takistav õhuke läbipaistev kummikiht. Geelipatjade külge ühendati vaskelektroodid.

Elektroodidele saadetud audiosignaal põhjustab mõlemas geelkihis ioonvoolu, mis paneb omakorda isoleeriva kummikihi võnkuma ning tekitab inimesele kuuldava helisignaali. Kõlar võib heliväljundit anda kogu inimese kuulmisläve ulatuses, nagu järgnevas videos kuulda võib:

[vsw id=”9ASxeK364I8″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]

Töörühm usub, et nende uue ioonmaterjalil oleks mitmeid rakendusi. Sellega saaks katta televiisori, sülearvuti või nutitelefoni ekraani, mis toimiks siis ühtlasi nii kuvari- kui kõlarina. Lisaks saaks materjalist valmistada aktiiv-müratõkkega aknaklaase. Et kõlaris puuduvad traadist elektriühendused, saab seda algpikkusest viis korda pikemaks venitada. Seejuures jääb geelipadja sisetakistus samaks. Venitatavus lisab rakendusportfooliole ilmselt nii mõndagi põnevat.

Hüdrogeeli on odav ja lihtne valmistada, ent see ei kesta kuigi kaua, sest materjalis sisalduv vesi aurustub aegamööda. Sestap otsib Suo töörühm hüdrogeelile alternatiivset painduvat ioonjuhti. „Praegune töö on lihtsalt idee kinnistamine,“ lisas Suo.

Allikas: NewScientist

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in