1.-3. Juulil toimus Nelijärve puhkekeskuses Eesti tudengisatelliidi programmi seminar, mille fookuses oli ESTCube-1 ning programmi tulevikuplaanid.
23. mail ESTCube-i Facebooki lehel ilmutatud satelliitfoto Portugalist.
Satelliidiehitajad hoidsid tööajal paralleelürituse, Eesti Füüsika Seltsi Suvekooli auditooriumist eraldi, ent ühistel söögivaheaegadel ning õhtustel koosviibimistel oldi kohal. Kolmandal ning ühtlasi viimasel seminari päeval andsid tudengisatelliidi programmi liikmed suvekoolis oma tegemistest kokkuvõtliku ülevaate.
7. mai hommikul Prantsuse Guajaanast kosmosesse saadetud tudengisatelliit ESTCube-1 liigub ligikaudu 650 km kõrgusel polaarorbiidil kiirusega 7,46 km/s. Seega kulub üheks orbiidiks umbes 1,65 tundi. Satelliit eraldus kanderaketist 2 tundi ja 48 minutit pärast starti, misjärel keriti lahti antennisüsteem ning alustati raadiosidetoiminguid. Praeguseks on Maale jõudnud mitmed satelliidi pardakaameraga tehtud pildid. Ühe pildi alla laadimiseks, sõna otseses mõttes, võib kuluda päevi.
„Teame, et satelliit on töökorras,“ ütles ülevaateloengus satelliidi elektri-alamsüsteemi juht Mihkel Pajusalu. ESTCube-1 on stardijärgses juhupöörlemises. Stabiliseerimise ja päikesepurje eksperimendiga alustatakse plaanide järgi augustis. Praegu kirjutatakse vastavaid programme ning õpitakse satelliidiga paremini suhtlema.
Päris probleemivabalt pole missioon läinud. Satelliidi kõiki külgi katvad päikesepaneelid on tugeva päikesekiirguse tõttu oma algsest efektiivsusest kaotanud 50 %. Pajusalu sõnul oli paneelide osaline kärbumine oodatav, seda juhtub teistelgi. Satelliit saaks hakkama ka kümnendikuga paneelide algefektiivsusest. Loengu ajal toimus satelliidiga sidedemonstratsioon. Mart Noorma, tudengisatelliidi programmi üks algatajaid, rääkis, et tulemusega ollakse väga rahul, sest tegelikkuses näitavad stardijärgseid elektrilisi elumärke vaid üksikud mikrosatelliidid.
Päikesepurje leiutaja Pekka Janhunen ütles, et järgmine päikesepuri, millel 100 m purjetraati, kümme korda rohkem kui ESTCube-il, läheb kosmosesse Soome esimese satelliidiga Aalto-1, plaani järgi veel sel aastal.
ESTCube-1 päikesepuri asub maa ionosfääris, mistap saab see interakteeruda eelkõige Maa magnetvälja lõksustunud ioonidega. Et näidata päikesepurje tehnoloogia töövõimet puhtamas päiksetuules, on see vaja saata kaugemale. Tudengisatelliidi programmi raames ongi alustatud koostööd rootsi teadlastega, et lähetada 150000 km kõrgusele orbiidile päiksepurjega varustatud satelliit SWEST.
Leave a Reply