• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uus, rekordefektiivne päikesepaneel

14.06.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Jaapani suurfirma Sharp tuli esile rekordefektiivse (44,4 %) päiksepaneeliga, millel on kolm siiret ning valgust koondav Fresneli lääts.

Pisike, ent särtsakas fotorakk.

Rekordpaneeli teekond sai alguse Jaapani NEDO (New Energy and Industrial Technology Development Organization) teadlaste tööst. Rekordefektiivsus kinnitati katseliselt ka Saksamaal Fraunhoferi Päikeseenergeetika Süsteemide Instituudis (Fraunhofer Institute for Solar Energy Systems).

Mitmiksiirdega päikepaneelid on efektiivsed ning kasutavad seejuures fotoneelavaid, näiteks indiumist ja galliumist koosnevaid komposiitmaterjale. Sharp’i läätsega paneelil on kolm üksteise otsa asetatud fotoneelavat kihti. Neist kõige alumine on tehtud InGasAs (Indium, Gallium, Arseniid) liitmaterjalist.

Rekordefektiivsus tuleneb olulisel määral paneeli pindmise aktiivkihi suurest pindalast ning elektroodi ja paneeli ühenduskoha täpsest laiusest.

Kõrge efektiivsuse ning hinna tõttu on mitmikiht-päiksepaneele seni valdavalt kasutatud satelliitidel. Sestap tahab Sharp tulevikus oma päiksepaneele senisest enam ka maisematele töödele rakendada.

Allikas: Phys.org

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in