Kui palju loeb üks tund pärast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, pälvisid väikese viivitusega käesoleva aasta Nobeli füüsika preemia Edinburghi Ülikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Brüsseli Vaba Ülikooli emeriitprofessor François Englert. Preemia määrati osakeste massi teooria arendamise eest.
Englert ja Higgs kõnelemas.
Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest Nobeli komitee tegeles omamoodi Higgsi-jahiga.
Preemia suurim au ja tähelepanu kuulub vististi avastatud bosonile, ent osakestefüüsikute jaoks on oluliselt põnevam osakese põhjustatud Higgsi välja uurimine. Higgsi väli annab igale alusosakesele massi, aga eri viisil. Näiteks W ja Z bosonid on Higgsi väljaga tugevas interaktsioonis, ning liiguvad otsekui siirupis. Sestap on need alusosakestest ühed raskemad. Samas footon välja mõju ei tunne ning on seetõttu massitu. Higgsi boson on kvantmaailma avaldus, mille avastamine tõendab välja olemasolu.
Englert ning tema kolleeg Robert Brout olid esimesed, kes Higgsi väljale teoreetilise seletuse andsid. Peter Higgs oli seevastu esimene, kes ennustas, et välja tekitab hiljem tema nime saanud osake. Nobeli komitee andis auhinna jagamisel täpsema seletuse:“Preemia antakse subatomaarsete osakeste massi päritolu selgitava teoreetilise mehhanismi avastamise ning vastava teooria arendamise eest.“ Lisaks mainis komitee tunnustavalt Eurooma Tuumauuringute keskuse CERN-i ATLAS ja CMS eksperimente, millega kauaotsitud osake lõppeks avastati.
Brout’ile postuumselt auhinda anda ei saa. Märkimata jäid ka Higgsi välja teooriasse oluliselt panustanud teoreetikud Richard Hagen, Gerlad Guralnik ning Tom Kibble. Olgugi, et teadusmaailm nende tunnustamist mõneti ootas.
„Olen preemiast pea sõnatu. Tahaksin tänada Rootsi Kuninglikku Teaduste Akadeemiat,“ ütles Peter Higgs ühes oma pöördumises. Higgs on väidetavalt telefonivabal puhkusel, et vältida liigset meedia tähelepanu. „Temaga kontakti saamine oli küllaltki keerukas, ükski proovitud telefoninumbreist ei vastanud,“ ütles kantsler Normark. Kõne asemel saadeti viimaks e-kiri. Normark ei täpsustanud preemia kuulutamise hilinemise põhjust, ent ütles, et kindel oli vaid laureaatide hõikamise päev.
„Võite arvata, et uudis pole just ebameeldiv. Olen väga – väga õnnelik,“ ütles Englert pärast preemia pälvimist. Englert lisas, et kohtus Higgsiga esmakordselt möödunud aastal CERN-is, kui bosoni avastus ametlikult välja kuulutati. Pärast on vesteldud küll. „Kavatsen Higgsi õnnitleda, sest arvan, et ta tegi olulist tööd, seejuures tegi ta seda väga hästi,“ tunnustas Englert.
Olgugi, et Higgsi bosoni avastamine kinnistab suurt teooriat, on füüsikud osakese kirjeldamisega endiselt ametis. Esialgu viidati bosonile ettevaatlikult, seda kutsuti „Higgsi sarnaseks“ osakeseks. Kõik bosoni omadused ei olnud selged, ega ole nüüdki. Märtsis tehtud ametlik avaldus järgnes kindlale teadmisele, et osake annab massi W ning Z bosonile.
CERN-i LHC eksperiment on 2015. aastani tööseisakus. Vahepeal sooritatakse aparatuuri ning infotöötlusmehhanismidega tehnilisi uuendusi, et põrgatada veelgi kõrgema energiaga osakesi. Nii saab Higgsi bosoni omadusi edasi uurida. „Mõned suured küsimused on endiselt sõelal,“ ütles Englert eile hommikul. Näiteks ennustab supersümmeetria teooria, et kõikidel osakestel, nende hulgas ka Higgsil, on raskemad supersümmeetrilised kaaslased. On lootus, et kõrgema energiaga põrked avaldavad neist vähemalt mõned.
Vaata eilset ametlikku Nobeli Komitee avaldust siit:
[vsw id=”8MRqQQuvGzs&feature=share” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]
Allikas: NewScientist, Nobelprize.org
Leave a Reply