Illinoi Ülikooli ja Northwestern Ülikooli teadlaste töörühm leiutas uue põlvkonna magnetresonantstomograafia ehk MRT, mille nurklahutus on ligikaudu 10 nanomeetrit (10-9 m). „Meie parendus lähendab MRT tehnoloogia lahutusvõime aatomi suurusjärgule,“ ütles Illinoi Ülikooli füüsik ja töörühma juht Raffi Budakian. MRT masinad on vahest enim tuntud haiglatest, kus neid kasutatakse patsientide siseelundkonna uurimiseks. Haigla MRT uuringu nurklahutus […]
Üliraskele elemendile laenguarvuga Z=115 leiti uut kinnitust
Üliraske element laenguarvuga 115 on perioodilisustabeli ukseläve piilunud aastast 2004. Toona teatas Venemaa Tuumauuringute Keskuse ning Ameerika Lawrence Livermore’i Riikliku Laboratooriumi teadlaste töörühm, et on uue elemendi, leppenimega ununpentium, katseliselt avastanud. Ent andmeid jäi väheks ning aatomi lagunes sedavõrd kiiresti, et uue elemendi avastamine ei saanud ametlikku kinnitust. Nüüd laekus elemendi 115. kohta uut katsesaagist. […]
Valmistati täpseim aatomkell
Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) Colorado osakonna füüsikud valmistasid rekordiliselt täpselt aatomkella, mille sekundi ebastabiilsus on üks osa 10-18-st (loe siit). Kella tööpõhimõtteid kirjeldav artikkel on avaldatud arXiv eeltrükiserveris. Teadlased usuvad, et nende kell on nii täpne, et sellega saaks kaudselt mõõta Universumi vanust. Aja mõõtmise põhjalikkus on […]
Uued teadmised astaadi kohta
Rahvusvaheline teadlaste töörühm sooritas eksperimendi Maa haruldaseima elemendi astaadiga. Viimased teadmised astaadi füüsikaliste ning keemiliste omaduste kohta laekusid 49. aastat tagasi. Kõik astaadi looduslikud vormid on alfaradioaktiivsed. Et lühikese elueaga alfakiirgus sobib hästi vähkkoe organismisiseseks hävitamiseks, on teadlaste tähelepanu haruldase aatomi omaduste kirjeldamisele mõistetav. York-i Ülikooli professori Andrei Andreyevi ning Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i teadlase […]
Kahekordse neutronite arvuga hapniku tuum osutus stabiilseks
Aatomi tuum ei lagune tänu haprale tasakalule prootoneid ning neutroneid koos hoidva tuumajõu ja neid lahku ajava elektrilise jõu vahel. Nukleonide arvu mõju lahti mõtestamine tuuma stabiilsusele on oluline, sest vaid selle teadmistega võib ennustada tuumaprotsesside kulgu, näiteks mõnd radioaktiivset lagunemist. RIKEN teadlased näitasid koostöös välismaa töörühmadega, et raske hapniku tuum, milles on 16 kerasse […]
113. järjenumbriga elemendi otsingud lõppesid edukalt
Uued RIKEN Nishika Kiirendi Teaduskeskuse (RIKEN Nishina Center for Accelerator-based Science) katseandmed kinnitavad otsitud 113nda elemendi olemasolu. RIKEN Raadioisotoopkiire Projekti (Radioisitope Beam Project) eksperimendi käigus tuvastati kuus järjestikust varem põhjalikult uuritud nukleiidide alfalagunemist, mis tegi võimalikuks uue elemendi ühese määramise. Jaapani teadusajakirjas Journal of Physical Society avaldatud rabavad tulemused annavad tõenäoliselt uue elemendi nimestamisõigused Jaapanile. […]