• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Riisi uus tulemine – riisitera kestast tehti poorne anoodmaterjal

29.08.2013 by Uku Püttsepp

Kui tulevikus aku lahti lõigata, siis riisi sealt seest ei leia, küll aga riisi koore mikrostruktuure. Lõuna-Korea KAIST instituudi teadlased valmistasid riisi kesta põhjal uue liitium-ioon aku anoodmaterjali, millel on head näitajad nii energiatiheduse kui vastupidavuse osas.

Riisi kestad, allikas: Wikipedia.

Riis on oluline teravili, eelkõige toiduna, maailma toidusest moodustab see tervelt viiendiku. Et riisi kest koosneb ühenditest, mida inimene ei seedi, on seda kasutatud ohtralt teistel otstarvetel. Neid kasutatakse muu hulgas ehitusmaterjalina, õlleteos, väetisena, ilutulestikes ning ravimitööstuses. KAIST professorite Choi Jang Wook´i ja Park Seung Min´i töörühm leidis riisi kestadele aga hoopis kõrgtehnoloogilisema lahenduse. Nad eraldasid kestast poorse räniühendi ning töötlesid selle ümber anoodmaterjaliks. Tööd kajastav artikkel avaldati teadusajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences veebiväljaandes.

Ränil on anoodmaterjaliks töödelduna 3-5 korda suurem eripindala kui grafeenil, ent laiatarbeakudes ränianoode veel ei leia. Teadustöö aga käib, sest suurem eripindala tähendab paremat energiatihedust ning elektriaparaadile pikemat töötsüklit. Lisaks parendatud energiatihedusele peab riisi koorest tuletatud anoodmaterjal laadimis- ja tühjenemisprotsessist põhjustatud mehaanilistele pingetele paremini vastu.

Allikas: KAIST

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in