Mis on ühist allkirja- ja sõrmejäljelugeril ning puutetundlikul robotnahal? Neid saab realiseerida uutmoodi rõhuanduriga, mis tehtud tsinkoksiid nanotraatide ja valgusdioodide mitmikkihist.
Pieso-fototrooniline valgusdioodtehnoloogia pärineb aastast 2009. Selle leiutas Ameerika Georgia Tehnoloogiainstituudi töörühm, eesotsas professor Zhong Li Wangiga. Anduri mehaaniline jäljend muudetakse nanotraatide ja valgusdioodide koostöös optiliseks signaaliks, mis tõlgendatakse arvutiga inimesele arusaadavasse kujusse. Valgussignaal tekib traadi ja substraadi puutepunktis siis, kui traadile rakendada normaalisihiline mehaaniline pinge. Traadis tekib piesoelektriline laeng, mis põhjustab pooljuhtkihis valgusvoo. Mida suurem surve, seda suurem laeng ning eredam valgus. Anduri andmed loetakse maatrikskujul. Pooluhina kasutatakse galliumnitriiti, mis võeti laiemalt kasutusele 1990ndate alguses (loe siit). Nanotraadid istutatakse galliumnitriidi pinnale kasvatamisega.
Wangi sõnul reageerivad pieso-fototroonilised valgusdioodmaatriksid rõhule millisekunditega, sama kiiresti toimub signaali relakseerumine. Parima anduri resolutsioon on 248,03 punkti millimeetri kohta. Wang usub, et resolutsiooni saab parandada, kui nanotraadid väiksemaks teha.
Allikas: Gizmag
