NASA marsikulgur Curiosity avastas, et Marsil on vett. Vesi avastati kulguri võetud pinnaproovist. Tööd kajastav artikkel, mille esiautor on Rensselaer’i Polütehnilise instituudi teadusdekaan Laurie Leshin, avaldati teadusajakirjas Science. See on üks viiest Curiosity tegemisi lähemalt kajastavast artiklist.
Curiosity autoportree, mis on kokku pandud 55st “Mars Hand Lens Imager” pildiaparaadi fotost.
„Vee leidsime juba esimesest kulguriga võetud proovist,“ ütles Leshin. „Osutub, et Marsi pinnas sisaldab ligikaudu 2 % vett. Leid on ühtaegu praktiline ning teadusväärtuslik.“
Curiosity maandus Marsi Gale’i kraatris 6. augustil 2012. aastal. Kaugele planeedile lähetatud missiooni eesmärk on algusest peale olnud elu otsimine nii mineviku kui tuleviku võtmes. Curiosity on esimene marsikulgur, millel küljes vastav proovide võtmise ja analüüsimise tehnika. Vesi avastati SAM (Sample Analysis at Mars) instrumendiga, mille küljes on gaasikromatograaf, massispektromeeter ning häälestatav laser-spektromeeter. Kõikide aparaatide koostöös saab tuvastada hulgi keemilisi ühendeid ning määrata oluliste isotoopide mahuprotsente.
„Saame nüüd tõdeda, et SAM töötab hästi ning on kulguri pardal igati õigustatud instrument,“ ütles Ameerika Kosmoseagentuuri NASA Goddard kosmoselennukeskusest juhitava SAM töörühma juht Paul Mahaffny. „SAM ning teised Curiosity instrumendid annavad kokkuvõttes Marsi pinna koostise kohta seni täpseima pildi.“
Töös uuriti kulguri kopaga võetud „Rocknest“ ala liivasegust proovi. Osa proovist söödeti SAM instrumendile, milles toimus proovi kuumutamine temperatuurini 835 oC. Proovist aurustus lisaks veele hulk teisi aineid. Nende hulgas märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi, hapnikku ning väävliühendeid.
Kuumutamine avaldas ka ühendi, milles sisaldus kloor ning hapnik. Ilmselt on tegemist kas kloraadi või perkloraadiga, mida teati varem olevat vaid Marsi kõrgustikel. Uus leid aga näitab nimetatud ühendite laialdasemat levikut. Lisaks viitavad tulemused süsihappe sooladele, mis moodustuvad valdavalt vesises keskkonnas.
SAM mõõtis ka veeaurus vesiniku ning süsiniku isotoopide mahuhulka, mis sarnanes varem Curiosity kulguri sooritatud atmosfäärimõõtmistest saadud tulemustele, viidates, et Marsi pinnas on olnud kokkupuutes atmosfääriga. Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi variandid, millel on erinev neutronide arv.
„Isotoopide, teiste hulgas vesinik-deuteeriumi ning süsiniku fraktsioonide leidmine toetab teooriat, mille järgi reageerib Marsi pinna lähedal liikuv tolm atmosfääri gaasidega,“ ütles Leshin.
SAM suudab otsida ka orgaanilisi ühendeid. Rocknest’i proovist neid leiti. On aga tõenäolisem, et need lihtsad orgaanilised ühendid tekkisid hoopis proovi kuumutamisel roboti sees. Rocknest’i pinnaseproovi ained reageerisid SAM instrumendi külge jäänud Maalt pärit ühenditega.
„Usume, et orgaanika ei saa Marsi pinnase ülemistes kihtides säiluda, sest seda uhavad oksüdandid ning tugev kiirgus. Selles osas me pinnasele suurt lootust ei pannudki,“ ütles Leshin. „Seevastu on Curiosity eesmärk otsida orgaanilist materjali kivimitest, milles need ühendid kauem säiluvad.“
„Igatahes teame nüüd, et Marsil peaks tulevaste ekspeditsioonide tarvis vett olema küll. Nad peavad küll natuke pinnast varuma ja seda kuumutama, aga õigete tööriistadega on seda hõlbus teha.“
Allikas: ScienceDaily