Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis küsimused. Nendele vastab e-kirja vahendusel anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg.
Väino Sammelselg, allikas Eesti Teadusinfosüsteem.
1) Möödunud suvi oli jahe, sügis sätib praegu talve. Kas järgmisel aastal tuleb kevad teisiti?
Kindlasti võib mõnele noorele inimesele tulla järgmine kevad eriline, näiteks isiklikus plaanis. Kas ka instituudile? Võib-olla, kuigi kaldun arvama, et ülejärgmine kevad tuleb erilisem – valmistume kolima uude hoonesse.
2) 1946. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut. Tuleval aastal saab nüüdseks nime muutnud asutus 67 aastaseks. Vaadates lähiminevikku, mida tuleks Teie arvates Füüsika Instituudi juures muuta?
Kuigi instituut hakkab lähenema Eesti mehe keskmisele elueale, on teda vara veel maha kanda! Hoopis vastupidi, võrreldes kümnekonna aasta taguse ajaga paistab elujõudu juurde tulnud olevat – noori inimesi liigub instituudis rõõmustavalt palju.
Kui midagi kriitilist ütelda, siis mulle tundub, et tõsist füüsikat on instituudis järjest vähem näha, eriti eksperimentaalfüüsika osas. Ja mulle on arusaamatu, miks füüsika nime all õpetatakse nanotehnoloogiat (kuulub tehnikateaduste alla) ning kõrgtehnoloogilist füüsikat (veel kõrgem tehnikateadus?), samas pole eriala ega loengutsükleid nanofüüsikast, mis seletaks lahti nanotehnoloogiliste rakenduste füüsikalisi aluseid.
3) Füüsikatudengid leiavad, et varasemalt ei ole Instituudi laborid tudengitega suhtlemise osas erilist huvi üles näidanud. Selts loodab, et laborid muutuvad senisest ekstravertsemaks. On sel lootusel tulevikku?
Päriselt ei ole nõus: esmakursuslastele tutvustatkse laboreid, instituudi kodulehelt leiab pakutavate uurimistööde teemasid bakalaureuse ja magistriastmele, samast leiab infot laborite kohta. Kindlasti saab midagi paremini teha, näiteks vajab instituudi koduleht kapitaalremonti, laborite kodulehtedel võiks olla operatiivset infot tudengitele jne., kuid ootaks ka tudengite ettepanekuid ning suuremat aktiivsust.
4) Kas teie arvates on teadusrühmade- ja asutuste vaheline koostöö praegu piisav, või näete selles kõrvaldamisküpseid takistusi?
Koostööd pole kunagi liiga palju, kuid sageli on teadusrühmad ja -asutused ka üksteisele konkurendid, ja kui konkurents on väärikas, on see samuti positiivne. Samas tuleb juhtidel mõnikord teha ka väiksemaid või suuremaid ümberkorraldusi.
5) Füüsikaüliõpilaste Seltsi kogemused näitavad, et uute õppejõudude leidmine on keeruline ülesanne. Millised on direktorikandidaadi sihid füüsika programmijuhtide toetamiseks õppekavade arendamisel ja noorte aktiivsete õppejõudude otsimisel või valimisel?
Siin on probleeme, kuid olen arvamusel, et suuremalt jaolt peame oma õppejõud koolitama ise. Pooldan rohkem profesionaalseid õppejõude, kui nn. teise töö kõrvalt õppetöö tegijaid. Kindlasti peaks instituudi uus juhtkond pöörama suuremat tähelepanu õppetöö juhtimise kõigi lülide: õppeala asedirektor-programmijuhid-õppejõud koostööle ja tagasisidele.
6) Meie teaduskorralduse tõttu on töörühmad surutud tihedasse rahalisse konkurentsi. Ressursid on piiratud ning neid jagub vaid tippudele. Kuidas vältida seejuures teaduse väljasuremist ning soodustada akadeemilise vabaduse mahtumist piiratud ressurssidega teadusrahastussüsteemi?
Siin on tõepoolest viimasel ajal tunda suundumist vahendite tsentraliseerimise poole, ja seda ka HTM tasemel (Haridus- ja Teadusministeerium – toim). Loodan siiski, et akadeemilised liidrid peavad lugu ka akadeemilisest vabadusest ning soosivad võimaluse piires loomingulist tegutsemist laborites. Loomulikult peab ka iga tõsine teadlane püüdma leida oma ideedele toetust ja vahendeid – nii asutuse seest kui väljast, nii riigi seest kui väljast.
7) Foucault’ pendli trajektoor uues füüsikahoones jääb ilmselt samaks. Küll aga muutub osade üliõpilaste jaoks kodust kooli liikumise teekond. Miks mitte ehitada Maarjamõisa väljale loodusteadlaste ühiselamu? Tekiks tõeline ülikoolilinnak, milles oleks hea õppida ning teadust teha. Antiik-Kreeka kõrgema õppeasutuse gymnasion stiilis jalutuspark võimaldaks tulevastel teadlastel värskes õhus akadeemilises vaimus tarkust jagada. Mida arvate ning loodate Teie Tartu Maarjamõisa väljale loodava teaduskompleksi tulevikust?
Foucalt pendli suhtes pole ma päris kindel, kas see leiab omale koha instituudi uues hoones, kuid Maarjamõisa väljale tudengikodu ehitamise idee on kidlasti seda väärt, et uus instituudi direktor peaks seda toetama. Tean, et selleks vahendite eraldamine ei sõltu eriti instituudi direktorist. Kuid LOTE ja arstiteaduskonna ühistegevus tuleks siin kindlasti kasuks.
8 ) Kuidas end enne direktorivalimisi vormis hoiate?
Olen aastaid teinud tervisesporti, k.a. hommikuvõimlemine – tudeng, kuidas on lood sinuga?!
Leave a Reply