Arg füüsik, kelle nimi elab tänu Higgsi bosonile edasi

Nelikümmend kaheksa aastat tagasi koges Briti teadlane Peter Higgsi “Heureka!”-tunnet, kui ta mõistis, et võib eksisteerida osake, mis põhjustab massi. Mass ise on üks suurimaid füüsikamüsteeriume.

,,Oi kurat, ma tean, kuidas seda teha!” tsiteerib endine kolleeg Alan Walker Higgsi sõnu. 83 aastane Higgs on austatud füüsik, kes suurendas meie teadmisi Universumist, kirjutab Physorg.com.

Tagasihoidliku ja vähenõudliku inimesena elab Higgs vaikselt Šotimaa pealinnas Edinburghis, kuid oli siiski täna kohal Genfis, kus CERN avaldas uudised, et on avastatud subatomaarne osake, mis paistab sobituvat kaua otsitud ning Higgsi nime kandva bosoni eeldatavate omadustega.

,,On imeline mõelda, et see juhtus minu eluea jooksul,” lausus kiilakas punapõskne füüsik oma saabumisel.

Raskesti tabatav Higgsi boson arvatakse andvat massi mõndadele fundamentaalosakestele, mis omakorda moodustavad aine.

Oma tuttavate poolt väga targaks peetud Higgsi esimese artikli selle bosoni kohta lükkas teadusajakiri Physics Letters aga tagasi. Ajakirja toimetajaks oli tol ajal CERN – sama organisatsioon, mis hiljem alustas aastatepikkust ja miljardeid dollareid maksvat jahti, et seda osakest leida.

,,Ta arvas, et ju nad ei saanud sellest aru,” lausus Walker.

Teise ja veidi selgitusterohkema artikli avaldas teadusajakiri Physical Review Letters Ameerika Ühendriikides.

,,Ta on väga leebe ja õrn mees, kuid muutub siiski veidi jonnakaks, kui öelda talle midagi valet, mis seostub füüsikaga,” lisas Walker – pensionil olev füüsik, kes töötas noore õppejõuna Higgsi käe all.

Higgs teenis oma doktorikraadi King’s Kolledžist ning lisaks on tal mitu aukraadi ja lugematul hulgal auhindu, sealhulgas Kuninglikult Seltsilt, Füüsika Instituudilt, Euroopa Füüsika Seltsilt ja Ameerika Füüsika Seltsilt. Lisaks on Higgsi mainitud ka võimaliku Nobeli preemia laureaadina.

Tagasihoidliku mehena krimpsutab Higgs väidetavalt nina iga kord, kui keegi tema läheduses terminit ,,Higgsi boson” kasutab, ning ise väldib ta seda järjepidevalt.

Isehakanud ateistina sallib Higgs bosoni teist nime – ,,Jumala osake” – veelgi vähem.

Higgs jagab paljusid oma auhindadest teiste füüsikutega, kes bosoni teooriasse oma osa on andnud, nende hulgas ka Belgia teadlane Francois Englert, 79, kes kolmapäevasel koosolekul tema kõrval istus ning uudiste avalikustamisel ka paar pisarat valas.

Erinevalt vaoshoitud Higgsist esines Englert CERNi videos väga emotsionaalselt, sõnades, et antud avastus on erakordselt tähtis ning näitab, et teooria on paigas.”

Teised Higgsi teooriasse oma osa andnud teadlased on Robert Brout (suri eelmisel aastal 82-aastaselt), Gerald Guralnik (75), Carl Hagen (75), and Briton Tom Kibble (80). Viimased kolm Ameerika teadlast kirjutasid massi saamise mehhanismist koos ühise artikli samal aastal kui Higgs.

Väidetakse, et Ameerika Nobeli Preemia võitja Philip Anderson (88) tuli sama teooriaga välja kaks aastat varem.

Allikas