Kogemusi välismaalt: ETH Zürich

Johannes Heinsoo omandas füüsika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis. Nüüd õpib ta Šveitsis ETH Zürich-is (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) magistrantuuris. ETH Zürich on üks maailma parimaid reaaliaülikoole, mille vilistlaste nimekirja kuulub teiste hulgas Albert Einstein. Sellest, et kellade, maailma võimsaima elementaarosakestekiirendiga, heade juustude ning tippülikooliga Šveits asub tegelikult lähemal kui arvata võiks, Johannes räägibki.

Õpid ETH Zürich-i riiklikus kõrgkoolis. Kuidas tekkis idee Šveitsi minna?

Teisel bakakurusel, kui kandideerimisele mõtlema hakkasin, ei teadnud ma Euroopa kõrgkoolidest suurt midagi. Esialgu ei olnud ka selgelt eristuvat valdkonnahuvi. Informatsiooni otsisin internetist. Olles saanud enda huvidele vastava lõputöö teema leidsin ka ülikooli, kus selle valdkonnaga tegeleb terve instituut (Institute for Quantum Electronics).Tuli härjal sarvist haarata ja proovida. Šveits oli kõrgete hindade ja kauguse tõttu pigem hirmutav, aga teadustöö võimalused olid minu jaoks vastupandamatud.

ETH Zürich on reaalia vallas üks maailma tippülikoole. Kuidas kandideerimisprotsess välja nägi?

Kõige töömahukam osa oli pika veebiküsimustiku täitmine. Pidin täpselt kirjeldama kõiki Tartu Ülikoolis läbitud aineid. Nagu ikka oli vaja soovitusi ja motivatsioonikirja.

Üliõpilasi võetakse vastu kaks korda semestris. Saatsin dokumendid detsembris, mis on esimene kandideerimistähtaeg -see lihtsustas stipendiumitele kandideerimist. Keeleoskuse tõestamiseks nõuti kallist keeletesti, aga paberit oli õnneks vaja alles õppetöö alguses. Maksta tuli ka arvestatav kandideerimistasu. Paberite vormistamine ja lähedastest eraldumine olid heidutavad asjaolud, ent otsustasin siiski proovida.

Šveits on kallis riik. Tudengite enamus suure palganumbriga ei hiilga. Samas on söök ja peavari elulise tähtsusega. Kuidas on sinu igapäevavajadused lahendatud, saad sa toetust?

Kandideerisin mitmele stipendiumile. Õnneks otsustas sihtasutus Archimedes anda mulle Kristjan Jaagu tasemeõppestipendiumi, millega on võimalik tudengioludes täielikult ära elada. Vastava suurusjärgu stipendiume on teisigi. Küllaldast infot oli raske leida, enamuse sain teada sõpradelt, kes samal ajal ise rahastusallikaid otsisid. Huvilistele annan hea meelega lähemat infot.

ETH tudengid on väidetavalt ühed hõivatumad maailmas. Õppekoormus on suur: esimese aasta riiklikel üleminekueksamitel põruvad pooled. Kuidas iseloomustaksid ETH tudengit, kas tal on krooniline aja- ja unepuudus?

Kroonilist aja- ja unepuudust põdevaid tudengeid on Tartuski. Asjalikud inimesed käed rüpes ei passi. Aga keskmine õppejõud on ETH-s küll märgatavalt nõudlikum. Bakalaureuseõppe koormus on siinsed tudengid vorminud sihikindlateks ja ülimalt motiveerituteks. Magistriastmes vist nii raske ei ole, sest kaugemale jõudnud tudengid on end juba tõestanud ja kindlale erialale pühendanud. Välistudengitel on töötempo ja elukorraldusega siiski väikseid kohanemisraskusi.

Millised on sinu arvates põhilised erinevused Tartu Ülikooli ja ETH Zürichi füüsikaõppes?

Bakalaureuseastme matemaatikas igatahes kompromisse tehtud ei ole. Aineid on vähem, kuid need on mahukamad. Magistriõppes paistab silma sisukate erialaste ainete lai valik. Semester on võimalik täielikult mind huvitavate teemadega täita. Lisaks on erinevusi üldises töökorralduses. Näiteks kuuluvad siin kõikide ainete juurde kodutööd ja doktorantide loetavad harjutustunnid, milles arutame lahendusvihjeid, möödunud praktikumi ülesandeid ja loengus segaseks jäänud teemasid. Veel üks tähelepanuväärne erinevus on, et eksamitele ja ainetele registreerumine toimub sõltumatult. Eksamita on lähtuvalt ainest võimalik saada umbes pooled ainepunktid. Eksamisessioon toimub semestri lõpus.

Milles seisneb ETH tugevus?

Arvan, et ETH teeb tugevaks aktiivne ja kõrgetasemeline teadustöö. Ülikooli juhtkond loob selleks nähtavasti ka vastavad tingimused: mitmed minu õppejõud on värskelt välislaboritest saabunud. Vastava keskkonnata ei tuleks siia tööd tegema teadlased, kelle osalusel ilmub aastas mitu Nature artiklit. Ent küsimusele raudkindlat vastust küll anda ei oska.

Wikipedia andmetel kuulus 2011. aastal ETH Zürichi palgalisse personali 10040 inimest, tudengeid oli koolis siis 17187. Tartu Ülikoolis oli sama aasta seisuga palgalisi töötajaid (sh. õppejõud ja administratiivpool) 3500, samas kui õppureid oli 18000 (mõlema ülikooli puhul langustrend). Seega oli kaks aastat tagasi ETH Zürichis ühe töötaja kohta 1,7 tudengit, Tartu Ülikoolis aga 5,1 tudengit töötaja kohta. Mida need arvud näidata võiks?

See on päris huvitav võrdlus. Ma arvan, et see näitab eelkõige, et ETH-s keskendutakse mahukale teadustööle.

Mida on välismaal õppimine sulle seni enim andnud?

Olen avastanud uut kultuuri ning selle siseelu. Minu jaoks on oluline loodus. Näiteks on mulle väga mäed meeldima hakanud. Ülikooli seltskond on rahvusvaheline. Minu parimad sõbrad on siin pärit Jaapanist, Indiast, Bosniast ja Austriast. Väga huvitav on kuulda nende kultuurist ja mõtteviisidest. Meelde on jäänud Egiptuse tüdruku arvamus sealse poliitilise kriisi kohta – või Elevandiluuranniku ja Burkina Faso poiste seisukoht Mali sõja suhtes. Aafrika ja Aasia geograafia hakkab vaikselt selgeks saama!

Uude kohta sisseseadmise käigus on olnud vaja lahendada hulga olmeprobleeme, millega saaksin järgmisel korral kindlasti muretumalt hakkama. Kõlagu järgnev klišeelikult, ent lisaks kooliseinte vahel õpitule olen nii mõndagi avastanud elu, enda, sõprade ja pere rollist. Lähedased moodustavad olulise turvavõrgu, mis aitab väiksemate ja suuremate murede puhul tasakaalu säilitada. Peresidemete tähtsuse adumine saabub alles nende puudumisel.

Millisel teemal kavatsed magistritöö kirjutada?

Magistrantuuris tuleb enne lõputööd valida eksperimentaalfüüsika semestritöö ja teoreetilise füüsika seminari vahel. Mõlemad on väärt vähemalt 9 ainepunkti. Õpe on nõnda korraldatud, et oleks võimalik enne lõputööd erinevate valdkondadega tutvuda või juba valitud töörühmaga lähemat tutvust sobitada. Hakkan nädala pärast semestritööd tegema seltskonnas, mis eksperimenteerib kvantinformaatika raames ülijuht-kvantbittidega. Ootan seda suure huviga. See, kas teen selles töörühmas ka magistritöö, ei ole veel kindel. Huvitavaid teemasid on teisigi.

Tartu Ülikooli õppejõud Margus Niitsoo viitas hiljutises Postimehe arvamusartiklis, et Eestis ei päädi kõrgharidus tingimata kvalifitseeritud tööjõuga: sageli siirdutakse tööle hoopis teisele erialale. Kuidas on lood sinuga, kavatsed sa füüsikale truuks jääda?

Ma arvan, et nii ongi normaalne, et erialasi oskusi rakendatakse teisteski valdkondades. Just see eristab minu silmis kutsekõrgharidust akadeemilisest haridusest. Aga olen vist küll teadustöö poole kaldu. Kujutan ette, et minu tööandjaks saab mõni ülikool. Teadusviljelus loob parimad võimalused isikliku uudishimu rahuldamiseks kellegi teise ressurssidega.

Šveits toodab pooled maailma käekelladest. Millist marki on sinu uur?

Minu uur on sportimiseks, pole vist Šveitsi mark. Aga kas teadsid, et Šveitsis toodetakse ka maailma parimaid aatomkellasid?